Suviste ilmadega tasub alati kasutada päikesekreemi, kanda peakatet ning tarbida piisavas koguses vett. “See suvine ABC võiks selge olla ka laagrisse minevatel lastel. See rutiin aitab ennetada päikesepõletust ning kuumarabandust. Igaks juhuks võiks siiski lapsele laagrisse kaasa anda ka aaloe geeli, mida päikesepõletuse leevendamiseks nahale kanda,” lausus farmatseut.

Putukahammustuste ennetamiseks võiks laagrivarustusse kuuluda ka putukatõrje, mis kaitseb nii puukide kui sääskede eest. “Laste puhul on alati parem kasutada looduslikke tõrjevahendeid, kuna nende nahk on tundlikum. Väga oluline on lapsele õpetada, kuidas tõrjevahendit ohutult kasutada. Näiteks näopiirkonnale ei tohiks tõrjet pritsida, vaid pihustada esmalt kätele ning seejärel kanda käte abil näole,” pani Kuusik lapsevanematele südamele. 

Ka putukahammustuste leevendamiseks on tema sõnul olemas tõhusad vahendid: väga tugeva sügeluse korral võib kasutada allergiavastaseid ravimeid, kuid mõistagi lapsevanema või laagrijuhendaja järelvalve all. 

Kindlasti peaks laagrijuhendajaid teavitama, kui lapsel esineb mingeid allergiaid – kas siis õietolmu, toidu või näiteks mesilaste nõelamise vastu. Lapsel peaks sel juhul olema kaasas ka talle sobivad allergiaravimid koos juhistega nende manustamiseks.

Tüütute peamutukate levikut saab ennetada

Laagrites veedavad lapsed palju aega tihedalt koos ja see loob soodsa keskkonna nii nakkushaiguste kui ka täide levikuks. “Kuigi paljud arvavad, et täid olid probleemiks vaid nõukogude ajal, siis tegelikkuses ei ole täid kuskile kadunud ning levivad ka tänapäeval,” lükkas Kuusik ümber levinud müüdi. Ta lisas, et ka see on müüt, et täid on seotud ebapiisava hügieeniga – tegemist on nakkusega, mis levib otsese kontaktiga: täid ei oska hüpata ega lennata, aga suudavad kiiresti liikuda ja ronida ühelt pealt teisele kontaktiga. Täid on küll tüütud, aga nende levikut on võimalik siiski ka ennetada.

Lapsevanematel soovitab Kuusik enne ja pärast laagrit laste juukseid kontrollida. “Varases staadiumis nakkust on lihtsam ravida. Lisaks tasub lastele selgitada, et nad ei jagaks sõpradega isiklikke esemeid, nagu mütsi, kammi, juuksekaunistusi, patju, käterätikuid ja kõrvaklappe,” selgitas farmatseut, kuidas ennetada täidega nakatumist. Pikkade juustega lapsed võiksid laagrites kanda juukseid korralikult patsis, et vähendada kokkupuuteid teiste laste juustega, samuti on ennetuse juures oluline peakontakti vältimine. 

Kui nakkus on siiski saadud, tasub apteegist küsida täivastaseid lahuseid ja šampoone. “Oluline on täpselt järgida ravimi kasutusjuhendit, et oleks kindel, et lisaks täidele hukkuvad ka tingud,” sõnas apteeker. Ta lisas, et täiravimitel on pakendis kaasas ka tihedate piidega täikamm, mille abil saab juustest eemaldada surnud täid ja tingud.  

“Täikammi kasutades on oluline juuksed jagada peeneteks salkudeks ning  alustada kammimist peanaha lähedalt juusteotseni välja salk-salgu haaval. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu ka kõrvatagustele. Seejärel tuleb juukseid ja peanahka kontrollida 8-10 päeva möödumisel ning vajadusel ravi korrata,” selgitas Kuusik.

Täitõrje ajal peab kindlasti ära vahetama ka voodipesu. “Padjapüürid, linad, peakatted, juuksekummid ja ka viimastel päevadel kantud riided tuleks hoolikalt kõrgel temperatuuril pesta ja puhastada. Laste puhul ei tohi unustada ka kaisuloomasid. Mänguasjade puhul aitab ka see, kui mänguasjad mõneks ajaks ära panna, kuna täid säilivad väliskeskkonnas kuni kaks päeva. Tingud võivad see-eest säilida väliskeskkonnas kuni kaks nädalat,” rääkis apteeker. Kui täidega on üks pereliige nakatunud, siis peaks kindlasti üle kontrollima ka teised pereliikmed ning vajadusel ravima kõiki pereliikmeid samaaegselt. 

Kuigi laagritega kaasnevad ohud võivad tunduda lapsevanemate jaoks mõnevõrra hirmutavad, ei ole need sellised, mis peaksid takistama lastel mõnusat suve veeta. Kuusiku sõnul on riskid piisava ettenägelikkusega kergesti maandatavad ning ükski laps laagrisse minemata jätma nende pärast ei peaks ning vajadusel saab alati apteekrilt nõu küsida.