Ehkki päikesevalgust tuleb iga päevaga aina juurde, kurdab suur hulk inimesi kevaditi sellegipoolest väsimustunde üle. Mis viitab kevadväsimusele ning kas selline “diagnoos” on päriselt olemas või mitte, selgitab BENU apteeker Margot Lehari.
Vitamiinide varud on otsa lõppenud
Lehari sõnul oleneb kevadväsimuse puhul palju sellest, kelle käest selle kohta küsida. “Mina kui apteeker seostaks seda nii hooajaliste viirustega kui ka kevadeks otsa saanud vitamiinide ja mineraalide varuga. Aga ka pimedal ajal tekkinud meeleolulangus ei möödu üleöö või esimeste päikeseliste ilmadega, vaid sellest taastumine võtab rohkem aega,” sõnas ta.
Paljude viroloogide ja arstide hinnangul pole kevadväsimus aga muud kui hooajaline viirus. “Märtsis-aprillis on Eestis palju rino- ja adenoviirust, aga ka grippi ja RSV-d, nüüd siis lisaks ka koroonaviirust,” selgitas ta.
Et haiguste ainsaks sümptomiks võib olla väsimus või kehv enesetunne, peavadki inimesed seda eksklikult mõnikord just kevadväsimuseks. “Haigus võib kesta paar nädalat, mil kehva enesetunnet esineb, ning see põetakse sageli püstijalu läbi,” nentis ta.
Vitamiinid lagunevad kiiresti
Et väga palju energiat saab inimene just igapäevasest toidust, tuleb juurpõhjuseid otsida sealt. “Eelnevatel aegadel toitusid inimesed nii, nagu aastaajad lubasid: suvel söödi palju värsket, tehti toorsalateid. Talvel ja varakevadel aga tarvitati keedetud ja hoidistatud toite. Siiski ei ole kauasäilivad hoidised ja moosid vitamiinide mõttes kuigi rikkalikud, kuna bioaktiivsed ühendid lagunevad kuumutamisel,” selgitas ta. Kõrgem vitamiinide kogus on aga näiteks populaarsust koguvates toormoosides.
Vitamiinide varud säilivad Lehari sõnul organismis minimaalselt nädala või kuni kolm aastat — see sõltub eelkõige vitamiinist endast. Kõige kiiremini lagunevad apteekri kinnitusel C- ja B-vitamiinid. “Kuigi tänapäeval on poodides alati värskeid köögivilju, pole nendes säilinud nii suures koguses vitamiine kui kohalikus värskes hooajalises toodangus,” rääkis ta.
D-vitamiin on ülioluline
Kui varasemalt arvati, et kogu vajaliku D-vitamiini saab kätte päikesevalgusest, siis tegelikult see nii ei ole. “D-vitamiini tootmine UVB-kiirguse toimel lõpeb Eesti kliima puhul augustis ning olemasolevad varud säilivad umbes kuu kuni poolteist. See tähendab, et vitamiinide tase hakkab langema juba oktoobris ning uus päikesevalgusest saadud D-vitamiin hakkab uuesti valmiva alates jaanipäevast,” selgitas Lehari.
Seega on nn kevadväsimuse peletamiseks ülioluline tarvitada D-vitamiini. “Teadlikkus vitamiinide vajalikkusest on kindlasti tõusnud,” kinnitas apteeker. Tema soovitusel võiks aru pidada näiteks apteekriga, kes oskab anda nõu, millistest ainetest organismil kõige tõenäolisemalt hetkel puudus on.
Lisaks D-vitamiini õigeaegsele kuurile soovitab apteeker teha sama ka C- ja B-vitamiini ning magneesiumiga. “Vanemale inimesele annab erksust ja rakkudele energiat Q-10 vitamiin ehk ubikinoon. Eriti sobilik on ubikinoon inimesele, kel on mõni südame-veresoonkonna haigus, kolesteroolitase pole normis või kes tarvitab selle kontrolli all hoidmiseks ravimeid,” soovitas ta.
Ravimtaimed parandavad meeleolu
Kui aga meeleolu on langenud või väsimus ei taha taanduda, soovitas apteeker looduslikke toniseerivaid ravimtaimedega toidulisandeid. Üks hea ravimtaim, millel on tõhus toime nii väsimusele kui ka kevadisele taastumisele viirushaigustest, on roosilõhnaline kuldjuur.
“Kuldjuurt leidub erinevates toidulisandites — ja tal on lisaks toniseerivale ka stressiga kohaneda aitav, mälu parandav toime. Samuti muudab ta organismil hapniku kasutamise efektiivsemaks. Seega on ta väga sobiv kevadiste viirushaiguste ajal või haigusjärgselt kuurina tarvitamiseks. Toime ilmneb umbes nelja nädala pärast,” rääkis Lehari, kuid lisas, et kuldjuur ei sobi unetutele, rasedatele, ärevushäiretega ega ka kõrge vererõhuga hädas olevatele ja onkoloogiliste haigustega inimestele.
Teine hea ravimtaim on harilik ženšenn, millel on samuti stressiga kohanemist soodustav toime ning on sobilik eriti üle 50-aastastele. “Erinevate uuringute järgi tõstab immuunsust läbi makrofaagide ja T-lümfotsüütide aktiveerimise, vähendab väsimust ja kiirendab lihaste taastumist pärast jõulisi treeninguid, vedeldab verd ja parandab seeläbi verevarustust ja palju muud,” tõi apteeker välja. Siiski ei tohiks seda tarvitada rasedad, ilma et nad arstiga konsulteeriks.
Kolmanda toonikumina soovitas apteeker mugulkressi, mida teatakse ka nime all Maca. “Maca toimel paraneb organismi jõudlus ning võib tõusta kehaline ja seksuaalne võimekus. Ta tasakaalustab hormoonide tööd, sobides nii ka menopausi sümptomite leevendamiseks. Maca annab juurde lisaenergiat, kaitseb maksa alkoholi kahjustuste eest, parandab võimet taluda stressi ja tõstab üldist enesetunnet, parandab mälu ning õppimisvõimet,” rääkis ta.
“Mainitud kolmes ravimtaimes olevaid toimeaineid nimetatakse adaptogeenideks ehk füüsilise ja emotsionaalse stressi taluvuse parandajateks. Neil on üksteisega sarnaseid toimeid, aga ka individuaalseid erinevusi, kuidas ta konkreetselt mõjub ja sobib,” ütles ta. Seega leiab igaüks endale sobivaima lahenduse — tasub pidada nõu arsti või apteekriga, kes aitavad tervisemurele parima lahenduse leida.
