BENU Terviseblogi

Apteeker selgitab: millest lähtuda sobiva hambapasta valimisel?

Sobiva hambapasta valimine sõltub paljudest teguritest, sealhulgas inimese vanusest.Shutterstock

Tõenäoliselt oled vahel hambapastade leti ääres seistes mõelnud, milline võiks olla just sinu hammastele kõige parem. Millest sobiva hambapasta valimisel lähtuda ning kuidas teha õige otsus, annab nõu BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.

Igale probleemile leidub lahendus

Hirvlaane sõnul sõltub sobiva hambapesuvahendi valik vanusest ning sellest, mis tüüpi hambad ja igemed inimesel on. Sestap on ka väikelastele ja lastele mõeldud spetsiaalsed hambapastad.

“Täiskasvanutele on mõeldud nii tundlikele hammastele kui ka veritsevatele igemetele ja emaili värvimuutusi korrigeerivad ning hambaemaili tugevdavad hambapesuvahendid,” rääkis ta.

Et hambapesuvahendite valik on poodides ja apteekides väga suur, tuleks eelkõige teada, et need erinevad üksteisest suuresti just koostise poolest.

“Valgendavad hambapastad sisaldavad näiteks vesinik- või kaltsiumperoksiidi, sinist kovariini, naatriumvesinikkarbonaati ehk soodat või puusütt. Peamised tundlikkust vähendavad toimeained on kaaliumnitraat, tinafluoriid ja arginiin. Hambaemaili tugevdavad hambapastad sisaldavad näiteks kaltsiumsilikaati ja naatriumfosfaati,” rääkis ta.

Fluoriid imbub hambaemaili pinnale

Sageli on pakendile ka märgitud, kas hambapesuvahend sisaldab fluoriidi või mitte. Ent miks fluoriid ikkagi vajalik on ning miks paljud inimesed seda oma hambapasta koostises näha ei soovi?

“Hambaarstid ja paljud teised spetsialistid on arvamusel, et ükskõik milline koostis on, hambapasta peaks sisaldama ka fluoriidi, sest see imbub hambaemaili pinnale ja jõuab sinna, kuhu harjamine ei ulatu,” selgitas Hirvlaan.

Selleks peaks hambaid harjama umbes kaks minutit. “Siis muutub hambapind tänu fluoriidile kõvemaks ja vastupidavamaks bakterite rünnakutele. Fluoriidi toime maksimeerimiseks ei tasu pärast hammaste harjamist suud loputada veega,” sõnas ta.

On inimesi, kes usuvad, et nad ei vaja oma hambapastas fluoriidi, sest saavad selle juba kraaniveest kätte. “Tegelikult ei pruugi nii olla. Seetõttu tasub uurida, kui palju fluoriidi on teatud piirkonna kraanivees. Eestis on fluoriidile kehtestatud piirnorm joogivees. Fluoriidi sisaldus hambapastas sõltub ka sellest, kellele see mõeldud on. Näiteks väikelastel on seetõttu spetsiaalsed fluoriidivabad hambapastad, mida võib ka alla neelata,” selgitas ta.

Ksülitool aitab säilitada pH-taset

Teine koostisosa, mida hambapesuvahendite puhul sageli kohtab, on ksülitool, mida leidub Hirvlaane sõnul nii hambapastades, hambapesutablettides kui närimiskummides.

“Ksülitool näeb välja ja maitseb nagu suhkur, kuid ei sisalda fruktoosi. Samuti ei tõsta see veresuhkru taset ja selles on umbes 40 protsenti vähem kaloreid kui suhkrus,” märkis ta.

Hirvlaane sõnul on leitud, et ksülitooli sisaldavad hambapastad ei pidurda oluliselt teatud tüüpi bakteri kasvu, mis aitavad kaasa hammaste lagunemisele, kuid takistab mõnda tüüpi bakterite elutegevust. “Siiski aitab ksülitool säilitada suus vajalikku pH-taset ja ergutab süljeeritust,” sõnas veebiapteeker.

Tundlikele hammastele on spetsiaalsed hambapastad

Sageli kurdavad inimesed hambaarstil ja apteegis tundlike hammaste üle. Ent miks hambad ikkagi tundlikuks muutuvad?

“Põhjus, miks hambad on tundlikud, peitub selles, et hamba pealispind ehk hambaemail on kahjustunud ning selle all olev dentiinikiht on paljastatud. Dentiini all omakorda asub juba hambanärv. Selline kaudne kokkupuude on põhjus, miks tuntakse hammaste tundlikkust või valu,” selgitas Hirvlaan põhjust.

Tundlikele hammastele on niisiis loodud spetsiaalsed hambapastad. “Kõik tundlikele hammastele mõeldud hambapastad on tõhusamad, kui vähendate toidukordade vahel tarbitavate happeliste toitude ja jookide hulka,” lisas ta.

Ent lisaks tervetele hammastele on olulised ka terved igemed. “Kui igemed veritsevad ja on turses, siis tuleb leida selle probleemi põhjus ehk külastada hambaarsti. Tervete igemete heaks on olemas suuhooldusvahendid nagu hambapastad, suuveed ja hambaniidid,” tõi ta välja.

Igemete tervist aitavad säilitada aaloe, teepuuõli, harilik hobukastan, Aasia vesinaba, ingveriekstrakt, mesilasvaha ja piparmünt.

Kas hambapesutabletid teevad ilma?

Hambapastade kõrval on viimasel ajal turule tulnud ka hambapesutabletid, mida on mugav näiteks reisile kaasa võtta. Siiski ei saa Hirvlaane sõnul alati tõmmata hambapasta ja hambapesutablettide vahele võrdusmärki.

“Viimased on kokkupressitud pulber, mis koosneb erinevatest komponentidest, näiteks ksülitoolist, kaltsiumkarbonaadist, naatriumvesinikkarbonaadist ja eeterlikest õlidest ja taimeekstraktidest. Hetkel puuduvad põhjalikud teaduslikud uuringud, mis toetaksid väidet, et hambapasta võiks täielikult ja pikaajaliselt asendada hambapesutablettidega,” märkis ta. 

“Siiski on turule tulemas hambapesutabletid, mis on üha sarnasemad hambapastade koostisele ning keskkonnasõbralikumad, sest nende pakendamine on loodussäästlikum,” lisas apteeker.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.