Diabeetiku nahk vajab erihoolt: probleemidele tuleb aegsasti reageerida

Diabeetiku nahk erineb paljuski terve inimese nahast.Foto: Shutterstock

Nahk on inimese suurim organ. Et diabeetiku verevarustus on halvenenud ning tunderetseptorid ei täida oma funktsiooni, on diabeetiku nahk erinevatele haigustekitajatele vastuvõtlikum. Kuid millised ohud diabeetikut varitsevad ning mida nahahoolduse juures kindlasti tähele panna, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Liiga sage pesemine võib kasulike bakterite kasvu kahjustada

Kuna normaalse naha puhul leidub nahas mitmesuguseid mikroorganisme, kellest osa on alalised mikroorganismid ja teine osa ajutised nagu haigust tekitavad bakterid ja seened, on terve naha pind siiski happeline. Seda põhjustab higi, kuna higinäärmed eritavad selliseid rasvhappeid, mis võivad bakterite ja seente kasvu pidurdada.

“Haigust tekitavad bakterid konkureerivad nahale omaste bakteritega, mis on kohanenud eluks happelises keskkonnas,” rääkis Raukas. Ehkki mustusest vabanemiseks soovitatakse nahka hoolikalt pesta, võib liiga sage pesemine kahjustada heade bakterite kasvu ja soodustada pahaloomuliste bakterite suurenenud asustamist nahal.

Diabeetiku nahk erineb paljuski terve inimese nahast. “Diabeetiku nahk on kuiv, läikiv ja ketendav ja sestap võib nahk sügeleda. Samuti tekivad kergemini villid ning haavandid, eriti jalgadel ja kätel,” sõnas proviisor.

Nii mõjutab diabeet eelkõige jalgade närve, põhjustades tundetust, tuimust ja valu. “Pikaaegse ja halvasti ravitud suhkrutõvega koguneb veresoontesse kolesterool, mis põhjustab eri organite pöördumatuid kahjustusi. Diabeetik on vastuvõtlikum haigustekitajatele, sest verevarustus on halvenenud, tunderetseptorid ei täida oma funktsiooni, haavad paranevad visalt, kuna naharakud uuenevad aeglaselt ning alluvad ravile pikkamööda,” selgitas ta.

Apteegis leidub erinevaid tooteid

Õige nahahooldus aitab Raukase sõnul vältida nahalööbeid ning nakatumist bakter- ja seennakkustesse. “Nahaseen levib eelkõige nahavoltides, sõrmede ja varvaste vahel, rindade all, küünealustes, kaenlaalustes ja kubemes,” lisas proviisor.

Tüsistusena tekkinud paksenenud ja kõva nahk tekib eelkõige kandadele, aga võib levida pahkluudele, põlvedele, küünarnukkidele, rinnale ja harvadel juhtudel näole, sarnanedes apelsinikoorega. “Bakternakkused on samuti tõsine probleem ja neil teemadel aitab apteeker või perearst,” rääkis ta.

Diabeetiku nahahoolduse jaoks on apteegis saadaval erinevaid dušiõlisid, uurea- või keramiidisisaldusega kreeme ja salve. “Küll aga ei sobi diabeetiku nahale losjoonid, kuna need ei hoia piisavalt niiskust. Dušiõli on soovitatav kasutada dušigeeli ja seebi asemel, kuna viimased kuivatavad ühes vanniskäiguga liialt diabeetiku nahka,” rääkis ta.

Samuti võib intiimpiirkonnas põhjustada vaevusi pärmseen, mille tulemusel tekib limaskestale kohupiimalaadne eritis. “Siinjuures on raviks retseptiravimid, kuid ennetamiseks sobivad piimhappebakteriga intiimpesugeelid, mis hoiavad limaskesta mikrofloora tasakaalus.”

Pärast pesemist tuleks nahk kuivaks patsutada ning vältida hõõrumist. “Kasutada võiks 10–25%-lise uureasisaldusega kreeme ja salve. Eakama ja eriti kuiva naha puhul sobivad ka keramiidiga baassalvid, mis hoiavad rohkem niiskust nahas kinni ning annavad sellele kaitsebarjääri,” selgitas proviisor.

Samuti on diabeetiku puhul õigustatud uurea ja keratiini sisaldusega pesemis- ja juuksehooldusvahendid. “Igapäevase jalahoolduse puhul on vajalik ära hoida turseid ja punetusi. Jalgu võiks pesemise järel väga hoolikalt kuivatada, eriti varbavahesid,” toonitas ta.

Aeg-ajalt võiks külastada ka jalakabinetti

Kaebuste või nahaprobleemide ilmnemisel, milleks võivad olla tumedad laigud nahal, villid, näsad, sügelev nahk, kollakad ketendavad laigud silmalaugudel ja ümbruses, aga ka halvasti paranevad lahtised haavad, on soovitatav pöörduda aegsasti vastava spetsialisti poole, kuna enamasti viitavad need mured suurenenud veresuhkru sisaldusele.

“Paluge oma arstil regulaarselt kontrollida oma nahal võimalikke närvikahjustusi ja vereringehäireid. Kuna naha tundlikkus on vähenenud, siis ei pruugita arugi saada, et on tekkinud villid või muud sisselõiked, mida põhjustavad sageli näiteks halvad jalatsid või paljajalu käimine.” Närvikahjustuse tagajärjel ei täida higinäärmed oma funktsiooni, kuuma ja külma tunnetus võib aga omakorda vähenenud olla.

Diabeetiku vereringet aitab toonuses hoida regulaarne võimlemine ja kiiremad jalutuskäigud. “Loobuge suitsetamisest ja toitumisel vähendage loomsete rasvade osakaalu ning hoidke veresuhkur kontrolli all. Nahk on hea tervise indikaator, seda ka diabeetiku puhul,” sõnas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.