“Igaühel meist on oma tugev külg.” Kes on apteegis proviisor, farmatseut ja klienditeenindaja?

Proviisor Darja, klienditeenindaja Marite ja farmatseut Julia töötavad koos Aia BENU apteegis.Foto: Egert Kamenik

Kindlasti oled märganud, et apteegis töötava inimese rinnasildilt leiab lisaks tema nimele ka täpsema ametikoha. Kuid mille poolest ikkagi erinevad näiteks proviisori, farmatseudi ja klienditeenindaja tööülesanded ning kelle poole apteegis pöörduda? BENU Aia apteegi töötajad Darja, Julia ja Marite teavad sellele vastust.

“Apteeker” käib nii proviisori kui farmatseudi kohta

Apteegis töötavat erialase haridusega asjatundjat kutsutakse Eestis apteekriks – see on üldnimetus, mis kehtib seega nii proviisori kui ka farmatseudi kohta. Et proviisori ja farmatseudi töö on paljuski sarnane, peitub peamine erinevus just omandatud haridustasemes ja vastutuses: kui proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega spetsialist, kelle õppeaeg kestab ühtekokku 5 aastat, siis farmatseut omandab erialase kutse- või rakenduskõrgharidusega spetsialisti teadmised ja oskused 3 aasta jooksul.

Darja on Aia apteegi juhataja ning hariduselt proviisor. Foto: Egert Kamenik

“Iga proviisor ja farmatseut peab tundma farmatseutilist kaupa, ravimite tehnoloogiat, ravimite toimet, nende kasutamist erinevate haiguste ennetamisel ja ravis, ravimtaimi, ravimite analüüsimeetodeid, sotsiaalfarmaatsiat, farmaatsiakorraldust, meditsiinilist ja farmatseutilist terminoloogiat ja erialast seadusandlust,” selgitab 21 aastat apteegis töötanud Aia apteegi juhataja ja proviisor Darja Molotskova, kes on omandanud rakenduskõrghariduse farmaatsia erialal kui ka proviisoriõppe kõrghariduse Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis.

Juhatajana korraldab Darja apteegi igapäevast tööd, lahendab apteegikülastajate pretensioone, vastutab apteegikaupade korrektse säilitamise, väljastamise ja külastajate piisava teavitamise eest, jälgib apteegiruumide, töövahendite ja seadmete korrasolekut ja palju muud. “Tegelikult ei saa kaugeltki igast proviisorist apteekrit – laiapõhjaline haridus annab võimaluse töötada farmaatsiasektori eri osades, sealhulgas analüüsilaborites, samuti jätkavad paljud õpinguid ka doktoriõppes,” räägib Darja.

Heal lapsel mitu nime

Kuivõrd traditsiooniliselt leidub apteegis erinevaid ametikohti nagu retseptaar, käsimüüja, assistent, analüütik ja defektaar, jagunevad nende tööülesanded reeglina proviisori ja farmatseudi vahel. “Ühes apteegis töötab tänapäeval keskmiselt 5 inimest, kellest 3–4 on farmatseutilise haridustaustaga. Seega ei ole ametikohad apteegis enam nii täpselt piiritletud – see tähendab, et ühel inimesel võib olla palju erinevaid tööülesandeid.”

Julia töötab juba 12 aastat BENU apteegis farmatseudina ning omandas hariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Foto: Egert Kamenik

On aga teatud ametikohad, kus võib töötada ainult proviisor: seetõttu ongi Darja apteegi juhataja ning lisaks temale tegutseb Aia BENU apteegis kolm farmatseuti, sealhulgas Julia (fotol), kes omandas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis rakenduskõrghariduse ning töötab BENU apteegis tänaseks juba 12 aastat, ning Lia ja Siiri.

Omavahel vahetatakse kogemusi

Siiski võib apteegis töötada ka inimene, kellel ei ole erialast haridust ning keda ei saa seetõttu pidada ka apteekriks – sellisteks inimesteks on klienditeenindajad nagu Marite, kes on ühtlasi ka BENU kosmeetikakonsultant ning saab kliente muu hulgas nõustada näiteks iluvitamiinide, hügieenitoodete ja lastele mõeldud nahahooldustoodete osas.

Klienditeenindaja ja kosmeetikakonsultant Marite jagab kogemusi naha- ja juuksehooldustoodete osas. Foto: Egert Kamenik

Marite õppis Eesti Esimeses Erakosmeetikakooli Rahvusvahelises Cidesco koolis ning töötas varasemalt 18 aastat kosmeetikuna. “Just tänu varasemale kogemusele salongikosmeetika koolitaja ja kosmeetiku ametis orienteerun hästi ka praegustes tööülesannetes,” kinnitab ta.

Nimelt tunneb kosmeetikakonsultant hästi erinevaid nahatüüpe ja naha seisundeid ning oskab soovitada tooteid, mis kliendi nahaprobleemile leevendust tooksid. “Minu töö eeldab erinevate naha- ja juuksehooldustoodete tundmist ja seeläbi kliendi nõustamist,” räägib ta.

Kuivõrd klienditeenindajal puudub õigus väljastada ravimeid ja nõustada inimesi ravimite valdkonnas, tulebki apteegitöötaja poole pöördumisel vaadata tema rinnasilti. Loomulikult suunavad Darja, Julia ja Marite apteegikülastaja sobivama ja pädevama spetsialisti poole.

Üheskoos moodustatakse tugev ja ühtne meeskond, kes jagavad omavahel nii rõõme kui ka muresid. Foto: Egert Kamenik

Apteegi juhataja Darja sõnul on väga oluline just suhtlemisoskus. “Igaühel meist on oma tugev külg ning jagame apteegis töötades omavahel igapäevaselt erinevaid kogemusi,” kinnitab ta. Just sõbralik ja ühtehoidev töötajaskond torkab Aia apteegi puhul silma – tänu tihedale koostööle ja erinevatele spetsialistidele leitakse iga kliendi tervisemurele sobivaim lahendus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.