Viimasel ajal räägitakse ilumaailmas aina enam ühest toimeainest, mille sisaldust rõhutatakse pea iga uue nahahooldustoote puhul. Mis on retinool, kes seda kasutada võiks ning millist mõju see nahale avaldab, räägib BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Retinool ja retinoid – mis on nende vahe?

Retinool ehk A-vitamiin on nahahoolduses juhtiv vananemisvastane toimeaine. A-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide ehk retinoidide perekonda – retinoidideks nimetatakse kõiki nahahoolduses kasutatavate A-vitamiini vorme. “Kosmeetikatoodetes kohtame enim A-vitamiini derivaati, mida tunneme retinoolina – toimeainete loetelust leiab ka eri vorme retiinaldehüüdi ja retinüülpalmitaadi nimetuse alt,” tutvustas Talbre.

Retinool on kosmeetikakonsultandi sõnul üks väheseid iluvitamiine, mis imendub väga edukalt nahka. “See aine osaleb epidermise loomises ehk siis soodustab rakkude uuenemist ja elavdab nende funktsioneerimist. See tähendab, et retinool toimib intensiivselt rakutasandil sügaval naha all.”

Siiski on teravam kõrv ilmselt kuulnud lisaks retinoolile ka retinoidist. Milles seisneb nende erinevus? Talbre sõnul on retinool üks retinoidi vorme. “Retinoiinhape on kõige kangem ja seetõttu ka nahale kõige tõusam retinoid, kuid võib ka nahaärritust  tekitada seepärast on saadaval ainult retseptiga. Seega seisneb retinooli ja retinoidi erinevus kanguses,” selgitas ta.

Retinool aitab ka teistel toimeainetel mõjuda

BENU kosmeetikonsultandi sõnul on retinooli kasutus kosmeetilistes ilutoodetes kindlasti omal kohal – sellel on mitu erinevat põhjust. “Toimeaine omab tegelikult väga laia kasutust, kuna aitab hooldada erinevate probleemidega naha seisundit. See sobib neile, kes tahavad abi vistrike, akne ja suurte pooride vastu ning unistavad siledast klaarist nahast, aga ka neile, kes soovivad nahka taastada või uuendada,” tõi ta näiteid.

Ehkki retinool tundub olevat ilumaailma moesõna, on see siiski olnud kasutuses juba ligi pool sajandit ja nii on ka selle aine ohutus teaduslikult tõestatud. “Selle asemel, et katsetada ja oodata tulemust, tasuks abiks võtta juba teada ja tuntud toimeaine. Tänapäeval leidub retinooli üha rohkemates ilutoodetes ja ka erinevas hinnaklassis. Kuna toimeaine sisaldusprotsent on üsna väike, tagatakse seeläbi kliendile ka ohutu kasutus,” märkis konsultant.

Retinool toimib hästi ka kombinatsioonis teiste toimeainetega: näiteks on retinooli ja C-vitamiini kooslus väga hea, kuna stimuleerib kollageenitootlust, silub kortse ja säilitab naha elastsuse. “Suurepärane viis saada häid tulemusi nahal on kombineerida retinool madalmolekulaarset hüaluroonhapet sisaldavate toodetega – just see kooslus annab hea tulemuse kuiva, niiskust vajava naha hoolduses.”

Kuidas retinooli kasutada?

Et vanuse lisandudes aeglustub naharakkude jagunemine ning kiireneb kollageeni- ja elastiinikiudude lagunemine, muutub nahk ajaga hapramaks ja kortsulisemaks. Et esimesed märgatavad vananemismärgid ilmnevad juba kolmekümnendates eluaastates, võiks retinooli hakata kasutama just siis. 

“Kasutamise tulemuseks on kindlasti pingul, värskem ja nooruslikum nahk. Kuna retinool kiirendab rakuvahetust ja uuendab naha pealmist kihti, toob see tagasi nahale sära ja ühtlase jume, kuna helendab ka pigmendilaike,” rääkis Talbre.

Küll aga tuleks retinooli puhul arvestada, et teatud juhtudel võib toimeaine nahka ärritada – seega tuleks seda kasutama hakata ettevaatlikult. “Esimesel nädalal võiks kasutada korra, teisel nädalal kaks korda ehk paaripäevase vahega. Kolmandal nädalal võiks kasutada juba üle päeva, neljandast nädalast juba igapäevaselt.”

Tundlikuma nahaga inimesed võiksid toodet testida käsivarre sisepinnal ning jälgida, kas 24 tunni jooksul tekib mõni nahareaktsioon. “Seoses retinooli kasutusega tõuseb tundlikkus päikesele, mistõttu on oluline korralik pidev päikesekaitse – soovitan kindlasti SPF 50 päikesekaitsekreemi, seda ka talvisel perioodil,” lisas ta.

Samuti võib esimesel paaril kasutusnädalal tulla selgemalt esile aknelööve. “Tekkivad kõrvaltoimed ei kahjusta iseenesest nahka, vaid näitavad, et naha taastumisprotsessid on toimimas. Ajutine ketendus soodustab kiiremat rakkude vahetumist,” märkis Marite Talbre.