Ehkki kevadel muutuvad päevad pikemaks ning päikesevalgust on talvest märksa rohkem, tabab paljusid eestlasi paradoksaalsel põhjusel hoopis kevadväsimus. Miks see nii on ning kuidas kevadväsimusest edukalt välja murda, räägib BENU apteegi farmatseut Helina Kivi.
Miks kevadväsimus tekib?
Kevadväsimuse taga võib Helina Kivi sõnul olla väga loogiline põhjus. “Kevade saabumine toob meile rohkem päikesevalgust. See omakorda mõjutab melatoniini ja serotoniini taset, mille tagajärjel võib uni muutuda pinnapealsemaks. Kuna pikenemisega toodetakse meie kehas rohkem serotoniini (tuntud kui nn õnnehormoon) ja vähem melatoniini ehk unehormooni, on nende tootmine mõneks ajaks tasakaalust väljas. Seetõttu tekivadki sümptomid, mis viitavad kevadväsimusele,” selgitas ta.
Apteekri sõnul võib kevadväsimus avalduda mitmel moel. “Esmased sümptomid on üldiselt väsimus ja energiapuudus. Sageli tuntakse end väsinuna ja kurnatult isegi pärast korralikku und, mistõttu esineb raskusi hommikuse ärkamisega.” Lisaks kimbutab uimasus ja unisus päevasel ajal, mis omakorda raskendab keskendumist.
Samas võivad kevadväsimusele viidata ka meeleolukõikumised ja kiire ärrituvus – see võib endaga kaasa tuua motivatsiooni vähenemise ja kerge masendustunde, mis enesetunnet veelgi halvendab. Kevadeti kurdavad inimesed apteegis ka peavalusid, peapööritust ja sagedat haigestumist, mille taga on tema sõnul tihti just vitamiinipuudus.
Kuna organism püüab energiakadu kompenseerida, võib see viia suurenenud magusaisu ja kiirete süsivesikute rohke tarbimiseni. “Suvel ja sügisel tarbime me rohkem värskeid puu- ja juurvilju ning kasulikke kiudaineid. Talvel meie toitumisharjumused muutuvad ja see omakorda võib kaasa tuua vitamiinipuuduse,” rääkis ta.
Just toitumise tõttu võivad raua, magneesiumi ja B-vitamiinide tasemed kevade saabudes tavapärasest madalamal tasemel olla – see tekitab omakorda väsimust ning jõuetust. “Ent kevadel suureneb ka õietolmu ja tolmu hulk õhus, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone, sealhulgas väsimust, nohu ja peavalu,” lisas apteeker.
Vaata üle oma harjumused
Kevadväsimuse murdmiseks on väga oluline vaadata üle oma igapäevarutiin – see hõlmab nii päevast kui ka öist aega. “Proovi rohkem aega veeta väljas, eriti hommikul, et reguleerida organismi ööpäevarütmi ja tõsta serotoniini taset. Isegi 30 minutit jalutamist võib juba aidata,” juhendas apteeker.
Magama võiks minna iga päev samal ajal – seda ka nädalavahetusel. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu magamaminekule eelnevatele tegevustele, et hea uni saaks tulla. Väga oluline on vähendada ekraanide kasutamist enne und, magamistoa võiks aga hoida pimeda ja jahedana.
Toitumise puhul soovitab apteeker vähendada suhkrurikaste ja töödeldud toitude tarbimist ning eelista pigem täisväärtuslikku toitu – nendeks on valgurikkad toidud, köögiviljad, kiudained ning täisteratooted. “Vedeliku tarbimine on väga oluline igal aastaajal, aga veel rohkem tuleks sellele tähelepanu pöörata kevadisel ajal, kuna dehüdratsioon võib samuti süvendada väsimust ja tekitada peavalu,” lisas ta.
Ehkki igapäevane liikumine on vajalik ning mõõdukas trenn nagu jalutamine või jooga võivad energiataset tõsta, on oluline hoida mõõdukust, kuna liigne treening võib organismi hoopis kurnata.
Verenäitajaid tuleks regulaarselt kontrollida
Kui väsimus on püsiv, võiks apteekri sõnul teha vereanalüüsi, et kontrollida vitamiinide ja mineraalide taset organismis. “Kui vereproove pole juba näiteks aasta jooksul kordagi tehtud, võiks teha täieliku verepildi, mis sisaldab ka kilpnäärne funksioonide analüüse, veresuhkru analüüsi ning maksa- ja neerunäitajaid.” Üksikuid verenäitajaid nagu D-vitamiin, ferritiin või hemoglobiin saab aga testida ka paljudes BENU apteekides kohapeal.
Kuivõrd eestlastel kipub D-vitamiini tase olema liiga madal, tuleks tarbida piisavalt D-vitamiini nii kevadel kui talvel, kuna sel ajal pole meie kliimas piisavalt päikesevalgust. “Kui sul esineb lisaks väsimusel ka kahvatu jume, võib tegemist olla hoopis rauapuudusega,” rääkis apteeker.
Lisaks on Helina Kivil veel üks hea soovitus, kuidas väsimustundest vabaneda. “Mina soovitaksin kevadel teha ka ühe magneesiumikuuri koos B-vitamiinidega – magneesium aitab vähendada lihasnõrkust ja toetab närvisüsteemi ning B-vitamiinid toetavad energiatootmist ja aju tööd. Kui vitamiinide tase on organismis korras, kuid ikka kimbutab väsimus, võib proovida näiteks ženšenni või ashwagandha’t sisaldavaid preparaate – need võivad aidata kehal stressiga kohaneda ja energiat taastada,” ütles ta.
