Ravimite puhul on väga oluline järgida nende tarvitamisega seotud juhiseid. Mille vastu aga kõige sagedamini eksima kiputakse, räägib Benu apteegi proviisor Astrid Oolberg.
Järgi juhiseid
Alustuseks tuleb üle korrata ravimite tarvitamise põhitõed. Astrid Oolbergi sõnul peaks ravimeid kasutama nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. “Ravim kirjutatakse inimesele välja kaalutletult ja kindlal põhjusel, olgu see siis ravikuur mingite sümptomite leevendamiseks või pidevaks pikaajaliseks tarvitamiseks,” selgitas proviisor.
Seega tuleks ravimeid võtta arsti ettekirjutuse järgi ning järgida ka vastava ravikuuri pikkust. “Kindlasti ei tohi ravimitega koos tarvitada alkoholi,” rõhutas ta.
Ajastus on oluline
Eelnevale infole toetudes tulevad tavaliselt esile ka ravimite tarvitamisega seotud vead. “Kõigepealt kiputakse ravimeid võtma vaid siis, kui enesetunne on halb,” rääkis Oolberg ning tõi näitlikustamiseks välja vererõhuravimid, mida on vaja tarvitada igapäevaselt.
“Mõningaid ravimeid võetakse kord nädalas ning sellisel juhul tuleb mõelda, kuidas seda meeles pidada, seda eriti ravi alustamisel,” rääkis ta. Kuna inimesed ei pruugi mõne ravimi toimet tunnetada, kiputakse just sel põhjusel sageli ravi omavoliliselt katkestama.
Samuti soovitatakse ravimeid võtta piisava koguse veega, mis tähendab, et vaid ühest lonksust ei piisa. Ent miks peab ravimeid neelama just vee, mitte mõne muu vedelikuga? “Vesi ei sisalda lisandeid või muid komponente, mis ravimi lagunemist või imendumist takistada võiksid,” vastas Oolberg. Just sel põhjusel ei sobi ravimite võtmiseks kohv, tee või puuviljamahl.
Sõltub ravimist
Üldkehtivat reeglit ravimite tarvitamiseks pole — see sõltub eelkõige patsiendile antud juhistest ja ravimist endast. “Kui tarvitada ravimit pärast sööki, on see kauem maos ning samas võib see vähendada mao ärritust,” selgitas proviisor. “Kuid on ka ravimeid, mida tuleb tarvitada enne sööki: nii imendub toimeaine tühjast maost oluliselt paremini,” lisas ta.
Astrid Oolberg rõhutas, et ravimeid võetakse siis kui vaja. “Uniseks tegevaid ravimeid ei tohiks tarvitada hommikul, eriti kui on vaja autoga sõita. Kui ravimit on vaja võtta üks kord päevas, tuleks seda teha enam-vähem samal kellaajal,” selgitas ta. “Kui võtta mõningaid ravimeid tühja kõhuga, võib see vahel ajada iiveldama või oksendama,” sõnas Oolberg.
“Tänapäeval on ravimite tehnoloogia jõudsalt arenenud: raviaine pannakse ravimvormi nii, et me tarvitame aja jooksul raviainet vabastavaid ravimeid tihtilugu ainult üks kord päevas,” rääkis proviisor.
Alkohol on välistatud
Kindlasti ei sobi omavahel kokku alkohol ja ravimid, seda lihtsal põhjusel. “Maks lagundab nii ravimeid kui ka alkoholi. Seega saab maks alkoholi ja ravimite koostarvitamisel topeltkoormuse, mille tulemusel võib tekkida maksakahjustus,” selgitas proviisor.
Lisaks esineb ka alkoholil sarnaselt ravimitele kõrvaltoimeid. “Niisiis võib tekkida halb enesetunne, iiveldus, oksendamine ning tõsisematel juhtudel närvisüsteemi-, neeru- ja maksakahjustus,” tõi ta välja.
Kui ravikuuri on vaja korrata
Kui antibiootikumide ravikuur jääb mingil põhjusel pooleli, on sageli vaja seda korrata. See aga toob kaasa erinevad ohud. “Antibiootikumid kas halvendavad või hävitavad haigust tekitavaid baktereid, ent samamoodi võivad nad mõjuda soole mikrofloorale ning selle tasakaalust välja viia,” kirjeldas Oolberg.
Siinkohal tasuks arvestada paari olulist aspekti. “Antibiootikume tuleb tarvitada bakteritest põhjustatud haiguste ravimisel. Viirushaiguste korral ei ole antibiootikumidest abi,” rõhutas ta.
Ka antibiootikumide ravikuuri tuleks seetõttu teha vastavalt juhistele. “Kui haigusttekitavatest bakteritest korralikult lahti ei saa, tuleb võtta kasutusele järgmine antibiootikum. Bakterid inimese organismis ei maga, vaid kohanevad uute oludega. Mõned bakterid on antibiootikumidele resistentsed, mis tähendab, et nad ei allugi antibiootikumidele,” kirjeldas proviisor.
