Haiguste ennetamisel on suur roll oma tervisenäitajate regulaarsel kontrollimisel. Selleks ei pea aga iga kord arstile minema, sest vererõhku, vere kolesterooli sisaldust ja veresuhkru taset saad kontrollida Benu apteegi Tervisepunktis. Lisaks näitajate kontrollimisele saad Benu ekspertidelt näpunäiteid, kuidas oma tervise eest paremini hoolt kanda.
Veresuhkru sisalduse määramine
Glükoos ehk veresuhkur on inimkeha olulisim süsivesik, mida kasutatakse peamiselt energia tootmiseks. “Glükoosi saab toiduga või kehasiseste reaktsioonide käigus,” räägib Benu proviisor Jelena Karjagina. “Selle sisaldust veres reguleeritakse hormoonidega: insuliin langetab glükoosi sisaldust veres, glükagoon ja adrenaliin seevastu tõstavad sisaldust,” selgitab ta. Veresuhkru sisaldust võib mõjutada ka stressihormoon ehk kortisool.
“Veresuhkru sisalduse jälgimine on eriti vajalik diabeedi korral, aga ka metaboolse sündroomiga patsiendid peaksid teadma oma veresuhkru näitajat,” räägib Karjagina. Ühekordne veidi suurem glükoosi sisaldus veres ei anna tervele inimesele muretsemiseks põhjust.
Arvesse tuleb võtta seda, millal inimene viimati sõi, milline on tema stressitase ja ka muid võimalikke tegureid. “Kui veresuhkru tase on kõrge, soovitame sisaldust mõne aja jooksul regulaarselt jälgida,” lisab Karjagina. “Kui probleem jääb korduma, tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole.”
Enne veresuhkru taseme määramist võiks inimene olla 10–12 tundi söömata. Kui lased seda mõõta apteegi tervisepunktis, täidetakse sulle apteegi pass, kuhu lähevad kirja määratud veresuhkru näitajad ja kuupäevad, mida saad arstile näidata.
Kolesterooli määramine
Kolesteroolil on inimorganismis samuti väga tähtis roll täita. See on rakumembraanide, hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete koostisosa. Samuti on see vajalik D-vitamiini ja sapphapete sünteesiks. Osa kolesteroolist saame toiduga, aga suurema osa sünteesib organism ise.
Üldkolesterooli määratakse ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haiguste riski hindamiseks. “Selle põhjal saab hinnata, kas oleks vaja teha täiendavaid uuringuid,” räägib Karjagina. “Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et kolesterooli sisaldust mõjutavad inimese vanus, toitumine, kehakaal, füüsiline aktiivsus ja erinevad ravimid.”
Kolesterooli kõrge taseme põhjuseks võib olla näiteks rasva- ja kolesteroolirikas toit, aga ka maksahaigused, diabeet ja teised haigused. Samuti võib kolesterooli sisaldus olla tavapärasest suurem menopausi ja raseduse ajal.
“Vereplasmas esineb kolesterool lipoproteiinide koostises. Kolesterooli määramisel mõõdetaksegi erinevate lipoproteiinide koostises oleva kolesterooli koguhulka, HDL-kolesterooli ja LDL-kolesterooli,” selgitab Karjagina. “Meie määrame apteegis üldkolesterooli kontsentratsiooni ja enne kolesterooli määramist on soovitatav olla vähemalt 10–12 tundi söömata-joomata,” soovitab Karjagina.
Hemoglobiini määramine
Hemoglobiin on inimkehas rauda sisaldav valk, mille ülesandeks on hapniku sidumine ja transport kopsudest kudedesse. Madalam hemoglobiini sisaldus esineb näiteks aneemia korral. Suuremat tähelepanu peavad hemoglobiini sisaldusele veres pöörama ka rasedad ja imetavad emad ning taimetoitlased (eriti täistaimetoitlased ehk veganid).
“Kindlasti ei tasu kohe, kui hemoglobiini näitaja on madalam, hakata huupi tarbima rauda sisaldavaid toidulisandeid,” rõhutab Karjagina. “Enne tuleb pöörduda perearsti poole, kes määrab vastavad uuringud, milleks on reeglina ferritiini, transferriini, B12 vitamiini ja foolhappe sisalduse määramine.”
Kõrge hemoglobiini sisaldus võib esineda kõrgmäestikus treenivatel sportlastel, aga ka kopsu- ja südamehaiguste korral. “Kõikide hemoglobiini väärtuste kõrvalekallete korral soovitame konsulteerida perearstiga,” soovitab Karjagina.
Vererõhu mõõtmine
Vererõhk sõltub paljudest faktoritest ja võib keha eri piirkondades olla ka pisut erinev. Mõõtmisel registreeritakse kaks numbrit: süstoolne ja diastoolne vererõhk. Lisaks näitab vererõhuaparaat südame löögisagedust ehk rütmi. Vererõhku mõõdetakse elavhõbedasamba kõrgusega millimeetrites (mmHg).
“Süstoolne ehk ülemine vererõhk on arterite kõige kõrgem rõhk südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel,” räägib Karjagina. “Diastoolne ehk alumine vererõhk näitab kõige madalamat rõhku südame lõdvestumisel.”
Täiskasvanute normaalseks vererõhuks loetakse 140/90 mmHg, optimaalne on veidi madalam ehk 120/80 mmHg. Täiskasvanu pulsisagedus rahulikus olekus on 60–80 lööki minutis. Südame löögisagedust mõjutavad füüsiline koormus, emotsionaalne seisund, kehatemperatuur ja haigused.
“Soovitame 30 minutit enne vererõhu mõõtmist vältida suitsetamist, kohvi, tee, alkoholi ja energiajookide joomist ning füüsilist koormust,” ütleb Karjagina. “Ka korralik söögikord võib vererõhku mõjutada.”
Tutvu BENU apteegi Tervisepunkti teenustega lähemalt siin.
