Pärast pikka ja väsitavat talve avastavad paljud inimesed, et nende näonahk on muutunud tuhmiks, kuivaks ja elutuks. Mida teha selleks, et minna kevadele vastu särava ning terve näonahaga, selgitab BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre.
Talv esitas näonahale väljakutse
Talbre sõnul mõjuvad talvised ilmaolud paratamatult näonahale koormavalt. “Talve jooksul on näonahka räsinud temperatuuride kõikumine, külm tuuline ilm ja kuiv keskkütteõhk, võib-olla ka mõned terviseprobleemid. Samuti võib nahk olla muutunud tundlikumaks või esineb ärritust. Kõike seda kogeme sõna otseses mõttes oma nahal,” rääkis ta.
Kevadel seevastu kipub paljudel näonahk punetama: ägeneb näiteks kuperoosa ja mitmed põletikulised seisundid, sealhulgas akne ja vistrikud. Ent ka koroonaviiruse mõju on näonahal tuntav — nimelt võib kaitsemaski kandmine olla paljude nahaprobleemide põhjuseks.
“Maski kandmine põhjustab eelkõige hõõrdumist nahal ja seeläbi erinevaid vaevusi: naha punetust, ärritust, juba olemasolevate nahahaiguste nagu akne ja rosaatsea ägenemist,” loetles Talbre.
Samuti on kevadeks organismist otsakorral vitamiinivarud. “Kindlasti peaks oma nahahooldusrutiini üle vaatama ning tegema korrektuurid vastavalt probleemidele ja naha vaevustele,” rõhutas ta.
Näiteks ei vaja nahk kevadel enam nii suurt kaitset külma vastu, mis tähendab, et kevadel võiks valiku langetada õrnema ja peenema konsistentsiga niisutavate toodete kasuks. “On tõenäoline, et nahal on puudu niiskusest, mis annab endast märku ketendavate, justkui narmendavate piirkondadena nahal,” kirjeldas ta levinud probleemi.
Mida teha kevadel teisiti?
Talbre sõnul peaksid iga uue aastaajaga kaasnema uued nahahooldusrutiinid ning -tooted. “Kuna kevad ja muutunud ilmad on juba käes, pole naha uueks hooajaks ettevalmistamiseks ning kevadiste rutiinide päevakavva lisamiseks paremat aega kui praegu,” ütles ta.
Et algav hooaeg on päikeseküllasem ja niiskem kui talv, tuleb nahahoolduse puhul seda kindlasti arvestada. Kui jälgida paari lihtsat nippi, jäävad suuremad nahaprobleemid kosmeetikakonsultandi sõnul tekkimata.
Selleks, et näole üks korralik elustav kuur teha, on vaja eelkõige kvaliteetseid tooteid. “Külmad ilmad ja keskküte muudavad naha kuivaks ja mõjuvad ka jumele, sest nahapinnale jääb suur hulk surnud rakke,” rääkis ta. Sestap on tarvis nahka koorida.
“Koorimist tuleb teha selleks, et puhastada ummistunud poorid, parandada nahareljeefi ja -struktuuri, anda nahale terve ja värske välimus. Samuti eemaldab koorimine nahapinnalt surnud rakud, parandab jumet ja naha tekstuuri.”
Kuna nahk siiski alles harjub aastaaja vahetumisega seotud muutustega, tuleks tegutseda tasa ja targu tegutseda ning koorida nahka mitte sagedamini kui kord nädalas.
“Koorimisest peaksid hoiduma inimesed, kel on probleeme rosaatsea või kuperoosaga, kuna punetavat nahka tuleb kohelda eriti hellalt ja selleks on spetsiaalsed tooted,” märkis ta.
Teiseks võiks kasutusele võtta seerumid. “Kuna seerumid imenduvad sügavamale nahka kui kreemid, siis kasutatakse neid enne kreemi kandmist. Väga hea toimeaine on C-vitamiin, kuna see on antioksüdant, mis tähendab, et võitleb kahjulike vabade radikaalidega (toksiinidega), mis puutuvad nahaga kokku välistest allikatest põhjustatuna,” selgitas Talbre. “Ka kliinilised uuringud on näidanud, et C-vitamiini kasutamine võib vähendada kortse ja tumedaid laike ning annab nahale terve jume ja kauni sära.”
Päikesekaitsekreem peaks olema igapäevase näohoolduse osa
Kevadise näohoolduse üheks olulisemaks osaks peaks Marite Talbre sõnul olema päikesekaitsekreem, seda juba märtsikuust alates, mil UV-kiirgus on juba piisavalt tugev.
“Naha vananemist soodustavad UV-kiired ei ohusta põhjamaiste inimeste nahka mitte ainult suvel, vaid kogu aasta vältel, seda isegi paksude sajupilvede all. Seetõttu ei ole päikesekaitsefaktoriga nahahooldustooted mõeldud ainult suvel kasutamiseks,” rõhutas ta.
Konsultandi sõnul on väga oluline jälgida, et toode kaitseks nahka nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. “UVA-kiirgus on pikema lainepikkusega, tungib sügavamale nahka ning tekitab naha elastiini- ja kollageenikiudude lõhkumisel fotovananemist ehk kortse, samuti põhjustab see nahavähki. UVB-kiirgus seevastu on lühema lainepikkusega ning põhjustab päikesepõletust, naha sarvkihi paksenemist ja suurendab riski nahavähi tekkeks,” selgitas ta.
Ent päikesekaitsekreemid ei kaitse vaid kahjuliku kiirguse eest, vaid aitavad vähendada näonaha ebaühtlust, sealhulgas tumedaid või heledaid laike, punaste veresoonte jälgi ning aeglustavad ka enneaegset naha vananemist ja kortsukeste teket.
“Eeskätt peaksid SPF-kaitsega kreeme kasutama inimesed, kes on hädas pigmendilaikudega, eriti heleda nahaga ja nahavähi riskiga inimesed,” ütles Talbre lõpetuseks.
