Putukatest pole suveperioodil pääsu ning tõhusa tõrjevahendi või sügelust leevendava geeli järele tuleb inimesi apteeki iga päev. BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina annab nõu, mille põhjal sobiv tõrjevahend leida ning kuidas leevendada hammustusest tingitud sügelustunnet.
Valikust leiab kõigile midagi
Karjagina sõnul on apteegis müügil väga suur valik erinevaid putukatõrjevahendeid – sinnahulka kuuluvad erinevad spreid, pump-pihustid ja isegi käevõrud. “Samuti on vahendeid nii sääskede, parmude, kihulaste, puukide tõrjeks ning mõned vahendid sobivad isegi troopiliste sääskede peletamiseks,” märkis ta.
Koostise järgi võib putukatõrjevahendeid jagada kahte gruppi: sünteetilise ja loodusliku päritoluga tõrjevahenditeks. “Sünteetilise päritoluga on näiteks väga levinud ikaridiini alusel valmistatud vahendid, mida kasutatakse nii sääskede kui ka puukide ja hammustavate kärbsete vastu. Kaitse kestus sõltub putuka liigist – sääsevastane toime on pikem kui puugivastane,” sõnas proviisor.
Mõned preparaadid sisaldavad DEET’i ehk biotsiidi või vahendit, mis hävitab ja tõrjub inimestele kahjulikke organisme, sealhulgas putukaid. Küll aga tasub selliste toodetega olla ettevaatlik, kuna need võivad olla ohtlikud ka veeorganismidele. “Seetõttu tuleb ka poolikut pakendit käidelda ohtliku jäätmena ning arvestada, et see võib põhjustada silma- ja nahaärritust.”
Teise gruppi kuuluvad loodusliku päritoluga putukatõrjevahendid, mis võivad sisaldada näiteks aminohappeid või suures kontsentratsioonis sidruneukalüptist saadud toimeainet. Looduslikeks putukatõrjevahenditeks on näiteks Free sääsetõrjevahendite sari või Mousticare sarja preparaadid.
Putukahammustuste suhtes võivad eriti tundlikud olla lapsed, keda vanemad valu ja sügeluse eest tõhusalt kaitsta sooviksid. Proviisori sõnul tuleks kindlasti veenduda, kas konkreetset toodet võib kasutada laste nahal või riietel, kuna kõikide putukatõrjevahendite puhul see kindlasti ei kehti. “Kindlasti tuleks apteekriga nõu pidada või lugeda pakendi infolehte, kuna erinevate toodete puhul võib vanusepiirang olla samuti erinev. Lastel ja rasedatel soovitaksin pigem valida loodusliku preparaadi,” toonitas proviisor.
Reaktsioon võib olla nõrk, keskmine või tugev
Kuivõrd putukahammustus tekitab valu ja kihelustunnet, võib reaktsioon putukahammustusele olla nõrk, keskmine või tugev. “Nõrga reaktsiooni korral võib kasutada hammustusjärgset geeli, pliiatsit või pihustit, mis leevendab kihelust ja kipitust ning aitab vähendada punetust. Hästi sobivad ka aaloegeel ja teepuuõli,” soovitas proviisor. Samuti võib kasutada jahutavaid geelikotikesi või kompressi, mis aitab turset vähendada.
Keskmise reaktsiooni korral võib lisaks sisse võtta allergiavastaseid tablette. “Lastele alates 2.-st eluaastast sobib antihistamiinikumi valmislahus (käsimüügiravim, mille sobiva annuse aitab leida apteeker). Käsimüügis on olemas dimetiindeeni sisaldav geel ehk ravim, mille näidustuseks on erineva päritoluga sügelus, sealhulgas putukahammustused. Seda on lubatud kasutada ka lastel.”
Herilase või mesilase nõelamisel reaktsioon võib olla oluliselt tugevam. “Kui on teada, et organism reageerib nõelamisele tugeva punetuse, sügeluse, valu ja tursega, võib sisse võtta hüdrokortisooni sisaldavaid tablette. Reageerima peab ruttu, sest ühekordne annus tuleb võtta sisse mitte hiljem kui 2 tundi pärast herilase või mesilase nõelamist – seetõttu oleks tugevama reaktsiooniga inimestel hea suvel neid tablette kaasas kanda või koheselt apteeki pöörduda,” rõhutas proviisor.
Osadel inimestel tekib väga äge ja tugev allergiline reaktsioon: anafülaktiline šokk, mille tõttu peab kasutama spetsiaalset adrenaliini sisaldavat süstevahendit, mille kirjutab välja arst. “Tegemist on retseptiravimiga ja selle vajaduse konkreetsele patsiendile otsustab arst. Kui ravim on kirjutatud, siis peab see olema alati kaasas, sest kasutama peab koheselt pärast nõelamist,” rääkis Karjagina.
Kui hammustuse järgel tekib näo-, kõri-, suu- või keeleturse, hingamisraskus, nõrkus, minestamine või kiire enesetunde halvenemine, tuleb koheselt kutsuda kiirabi. “Hammustuskohta tuleb jälgida: kui nõelamis- või hammustuskoht muutub põletikuliseks, paistetus ei taandu või suureneb aja jooksul, tasub ühendust võtta oma perearstiga,” sõnas proviisor.
