Talvine periood on soodne erinevate viirushaiguste jaoks, mistõttu tuleb paljudel inimestel võidelda ebameeldivate sümptomitega nagu kõhulahtisus, oksendamine või palavik. Miks kõhulahtisus tekib ning kuidas halvast enesetundest vabaneda, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Iga vedelam väljaheide ei ole veel kõhulahtisus
Kerli Valge-Rebase sõnul on kõige sagedasemad kõhulahtisuse põhjused erinevad viirused, bakterid või toidumürgitus. Sellele järgnevad ärritunud soole sündroom, ravimite kõrvaltoimetest tingitud kõhulahtisus ja erinevad toidutalumatused (laktoos, gluteen jne).
Siinkohal on aga oluline mainida, et ühekordne tavalisest vedelam väljaheide ei ole veel kõhulahtisus. “Kõhulahtisuseks loetakse olukorda, kus inimene roojab üle kolme korra ööpäevas ning väljaheite koostis on tavapärasest vedelam,” selgitas proviisor.
Ka ravimid võivad mõjutada soolestiku motoorikat, soolestiku bakterite kooslust ja vedeliku osakaalu väljaheites. “Tegemist võib olla täiesti tavalise klassikalise kõrvaltoimega, aga ka sümptomiga, et antud ravim ei sobi. Reaktsioon võib olla kerge ning lühiajaline, mis ei sega ravimi edasist kasutamist.”
Kui kõrvaltoime on püsiv, siis tasuks konsulteerida arstiga. “Kindlasti tuleb ravimi kõrvaltoimest tingitud kõhulahtisusest informeerida enda arsti ning raviskeemi hinnata,” sõnas ta.
Lisaks ravimitele võib kõhulahtisust põhjustada ka vitamiinide või mineraalainetega liialdamine. Kõige sagedamini põhjustavad kõhulahtisust magneesium ja C-vitamiin. “Liiga suurtes annustes manustatud toidulisand ei imendu organismis ning see põhjustab soolestiku ärritust, mis väljendub tavaliselt kõhulahtisusena. Magneesiumi puhul võib määravaks osutuda toidulisandis kasutatud soolavorm – näiteks magneesiumoksiid ja -tsitraat põhjustavad suurema tõenäosusega kõhulahtisust suuremate annuste puhul kui teised magneesiumi soolavormid,” rääkis Valge-Rebane.
Kõige olulisem on tarbida rohkelt vedelikku
Kuivõrd kõhulahtisuse puhul võib enesetunne halveneda ning söögiisu kaduda, ei ole tegelikult vajalik inimest sööma sundida – sellest olulisem on piisavalt vett tarbida. “Kõhulahtisuse korral oleks oluline juba niigi ärritunud soolestikku mitte rohkem ärritada. Seega menüüst tasuks välja jätta raskesti seeditavad toidud (liha, rasvased ja praetud toidud), vürtsikad toidud, toored köögiviljad, piimatooted. Ka kohvi tarbimist võiks samuti vähendada, sest kofeiin ärritab seedetrakti ning soodustab kehast vedeliku väljaviimist.”
Hea oleks süüa pigem väiksemates kogustes, et esimese hooga soolestikku mitte üle koormata. “Eelista kergemini seeditavaid toite – keedetud või aurutatud puhas riis, banaan, sai, keedukartul, kaerahelbe- või riisipuder (eelistatud veega, mitte piimaga), keedumuna, soolakreekerid. Joogiks sobib puhas tavaline vesi, taimeteed, lahjendatud mahl, mineraalvesi,” tõi proviisor välja.
Abi saab apteegist
Vajadusel saab ebameeldivate sümptomite vastu abi ka apteegist. Selleks tuleks apteekrile anda esmalt ülevaade, kui kaua on sümptomid kestnud ning kas kõhulahtisusega on kaasnenud ka iiveldus, oksendamine või palavik. “Vastavalt sümptomitele on käsimüügis olemas nii olukorra leevendamiseks kui ka soole mikrofloora taastamiseks mõeldud preparaate. Sobivaima aitab leida apteeker.”
Kui kõhulahtisusega kaasneb iiveldamine, oksendamine, kõhuvalu või palavik, viitab sümptomaatika kõhuviirusele ehk tavaliselt kas noro- või rotaviirusele. “Kui rotaviiruse ennetamiseks on olemas väikelastele mõeldud vaktsiin, siis noroviiruse puhul aitab ainult korrektne hügieeninõuete järgimine: kõige tähtsam on korrektne kätepesu ning toiduainete korrektne käitlemine ehk siis nende pesemine või korralik kuumtöötlemine,” rõhutas Kerli Valge-Rebane.
Kuna kõhuviirustele ei ole olemas spetsiifilist ravi, on kõige olulisem ennetada vedelikupuudust – see tähendab, et vedelikku tuleks tarbida kasvõi väikeste lonksude haaval. “Vedelikupuuduse leevendamiseks ja elektrolüütide tasakaalu taastamiseks saab kasutada spetsiaalseid preparaate. Kui lisaks kõhulahtisusele esineb ka palavik, siis enesetunde leevendamiseks või kõrge palaviku (38,5 kraadi ja kõrgem) alandamiseks võib kasutada paratsetamooli,” juhendas ta.
Millal tuleks pöörduda arsti poole?
Kõhulahtisuse korral tuleb rohkem tähelepanu pöörata väikestele lastele ja eakatele, sest nemad on vedelikupuudusest kõige rohkem ohustatud – seda eriti siis, kui kõhulahtisusega kaasneb ka palavik. “Laste puhul tuleb jälgida, kas ja kui palju nad pissivad. Ohtlikuks muutub olukord, kui laps on loid, apaatne, kahvatu või vastupidi ülierutatud, ei taha juua ning väljaheites on märgata verd – sellisel juhul tuleb kiiremas korras arstiga suhelda või EMOsse pöörduda.”
Täiskasvanutega on asi proviisori sõnul veidi lihtsam. “Kui vaatamata kodusele ravile ei ole olukord paremaks muutunud paari päeva möödudes või lisaks kõhulahtisusele tekib tugev kõhuvalu, rohke oksendamine, liigesvalud, südamekaebused või kaalulangus, siis tuleks kindlasti pöörduda arsti poole,” ütles Kerli Valge-Rebane lõpetuseks.
