Pime ja külm talveaeg mõjub inimesele üsna kurnavalt, mistõttu võivad kevadeks jõuvarud otsa saada. Benu apteegi proviisori Jelena Karjagina sõnul pöördutakse ka tema poole just kevadel tavapärasest rohkem kurnatuse ja väsimusega seotud muredega. Proviisor jagab nõuandeid, kuidas kevadväsimusega paremini toime tulla.
Hea uni ja piisav liikumine
“Nii nagu tavalise kurnatuse puhul, aitavad ka kevadväsimusega toime tulla hea uni ja piisav liikumine värskes õhus,” ütles Karjagina. Siinkohal võiks lähtuda Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitustest.
“Minimaalse liikumisvajaduse tagamiseks on vaja liikuda vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas,” sõnas Karjagina. “Selleks, et liikumine toetaks ka tervist, peaks liikuma nädalas 300 minutit keskmise intensiivsusega,” lisas ta.
Väsimust põhjustab vitamiinipuudus
Vajalikest vitamiinidest jääb puudu tavaliselt siis, kui köögi- ja puuviljade ning marjade tarbimine väheneb või toitumine muutub ühekülgseks. Eriti tundlik periood on talv ja varakevad, mil võib olla abi polüvitamiinidest ja mineraalainetega komplekspreparaatidest.
“Kui inimesel ei ole vastunäidustusi, nagu kõrge vererõhk või südamehaigused, võiks vaadata sellist vitamiinide kooslust, mis sisaldab ka ženšenni,” selgitas Karjagina.
Lisaks soovitab Karjagina küsida apteekritelt vitamiinikompleksi, mis sisaldab ka vitamiin Q10-t ehk ubikinooni, mis osaleb organismi energiatootmises. Vitamiin Q10-t sisaldavaid preparaate võiksid kasutada väsimuse tunnustega inimesed, vanemaealised või need, kes kasutavad ravimeid, mis põhjustavad organismis ubukinoonisünteesi vähenemist (kolestoroolitaseme langetajad).
Jälgida tuleb D-vitamiini- ja rauavarusid
Mitmed inimesed võtavad sügis- ja talveperioodil ka D-vitamiini. Nendel, kes sel perioodil lisandina D-vitamiini ei võta, on reeglina varud kevadeks vähenenud. “Madalate D-vitamiini näitajate korral on samuti täheldatud väsimust,” selgitas Karjagina. Sellisel juhul võiks inimene teha D-vitamiini analüüsi, et talle saaks soovitada täpsemalt annust.
Samuti annab endast väsimusega märku rauapuudus, kuigi see ei ole seotud otseselt kevade saabumisega. “Kui inimesel ei ole kehas piisavalt rauda, võib tal lisaks väsimusele tekkida õhupuudus, südamepekslemine ning pearinglus,” sõnas Karjagina. Rauapuudusega on rohkem ohustatud viljakas eas, rasedad ja imetavad naised, lapsed, taimetoitlased ja eakad inimesed.
Samas toob Karjagina välja, et kindlasti ei tohiks ülalmainitud sümptomite tekkides hakata kohe rauapreparaate pruukima. Kõigepealt tuleb pöörduda arsti poole, kes teeb vajalikud analüüsid ja määrab seejärel vajadusel ravi.
Karjagina paneb inimestele südamele, et kindlasti peab pidama nõu arstiga, kui väsimus püsib pikema aja jooksul või ei möödu vaatamata kõikidele ülalnimetatud meetmetele.
