Erinevate uuringute põhjal tõotavad suvised kuumalained lähiaastatel veelgi karmimaks muutuda ning ohustavad seeläbi järjest rohkem ka inimeste heaolu. Kuidas kuumalaine ajal oma tervist jälgida ning keda palavus kõige rohkem ohustab, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Eriti ohustatud on südamehaiged

Raukase sõnul on inimese keha külma- ja kuumatundlikkus reguleeritud termoregulatsiooni abil. “Mida rohkem läheneb õhutemperatuur kehatemperatuurile, eriti kõrge õhuniiskuse korral, seda kiiremini peab süda lööma ja tugevamini pumpama, et aidata kehal higistamise ning nahaaluse verevarustuse suurenemise abil soojust eraldada.”

Kui organism vajab kuumuse tõttu jahutamist, siis tähendab see suuremat ohtu näiteks südamehaigetele – eriti nendele, kes on infarkti põdenud, kuna organism ei suuda nõrga südamejõudluse tõttu piisavalt verd pumbata. “Ka mõned südame tööd toetavad ravimid võivad kuumal ajal tavapärasest teisi probleeme tekitada – näiteks beetablokaatorid aeglustavad südame tööd, mistõttu ei suuda vereringe kehast piisavalt kiiresti soojust eraldada,” tõi ta välja.

Samuti võib potentsiaalne probleem tekkida diureetikumide ehk nn veeväljutusravimitega. “Nendega võib tekkida dehüdratatsiooni ehk veepuuduse oht, mille märgiks võib olla tume uriin.” Südamepuudulikkuse korral on soovitav arstiga konsulteerida piisava koguse vee tarbimise osas, et vältida tursete teket.

Valu rinnus, vererõhu kõikumine ja südame puperdamine on peamised sümptomid

Kuumusest tingitud tervisehäired esinevad reeglina samal päeval või mitme päevase hilinemisega iseäranis kuumalaine esimestel päevadel. “Peamised sümptomid on valud rinnus, rohkem südame vahelööke ja vererõhu kõikumist ning minestamine,” kirjeldas Raukas sümptomeid.

Kui peamiselt räägitakse kuumuse negatiivsest mõjust eakate ja beebide puhul, siis tegelikult on kuumusele vastuvõtlikumad veel diabeetikud, krooniliste hingamisteede ja nahahaigustega  patsiendid. Seega on tervise jälgimine ning muutustele õigeaegne reageerimine kindlasti omal kohal.

Mida kuumalaine ajal tähele panna?

Palava ilmaga väljas liikumiseks on sobivamad õhtused ja hommikused ajad ning vajadusel tuleks teha puhkepause varjulises kohas. “Ärge oodake, kui tekib joogijanu, vaid tarbige jahedat puhast või mineraalvett iga 20–30 minuti järel,” juhendas ta.

Väga oluline on ka päikesekaitse: kuivõrd päikesepõletus mõjutab keha jahutusvõimet ja suurendab vedelikupuudust, tuleks nahka kaitsta päikesekaitsekreemidega, kanda heledaid õhkuläbilaskvaid riideid, peakatet ja päikeseprille.

Kuumus võib südamehaigetele halba teha ka töökohtades, mis on seotud kõrgemate temperatuuridega (toiduainetetööstus, teede ehitus, põllumajandus jne). Samuti võiks vältida saunaprotseduure ning pikalt liiga soojas toas viibimist.

“Kodune toatemperatuur päevasel ajal võiks ideaalis jääda alla 30 kraadi ja öösel alla 24 kraadi – see on eriti oluline krooniliste haigete ja üle 60-aastaste inimeste ning imikute puhul. Kui kodu ei ole võimalik jahedana hoida, siis viibige 2–3 tundi päevas jahedas kohas, näiteks konditsioneeritud avalikus hoones.”

Vältida tuleb dehüdratsiooni teket

Ehkki kuumalaine ajal kaob paljudel söögiisu, võiks Raukase sõnul toituda tihedamini, kuid võtta kergemaid eineid, mis seedesüsteemi ei koorma. Iseäranis tuleks vältida valgurikkaid toiduaineid ning kofeiini ja alkoholiga liialdamist.

“Need ained kiirendavad dehüdratsiooni teket, mille sümptomid on enamasti lihasspasmid kätes ja jalgades, pearinglus ja nõrkus. Uuesti rehüdreerida aitavad mineraalveed ja magneesiumi preparaadid.”

Kuivõrd uuringute põhjal on eakate vererõhk suvekuudel madalam kui külmade ilmadega, annab see põhjuse vererõhku tihedamini kontrollida ja raviskeeme arstidega korrigeerida. Üksi elavaid eakaid on seetõttu soovitav kontrollida näiteks üks kord päevas. “Võimaluse korral aidake neil täiendada söögi- ja joogitagavarasid. Samuti võiks lasta perearstil üle vaadata inimese südame- ja vererõhuravimite raviskeemid,” pani proviisor südamele.

Kui märkate kuumakurnatuse või -rabanduse sümptomeid, on tähtis asetada inimene horisontaalasendisse ja tõsta jalad kõrgemale. “Külma mähist võiks teha näiteks kuklale ja näole, lehvitada tuult ning kui enesetunne ei parane ühe tunni jooksul või esineb teadvusekaotus, palavik või muud tavapäratud sümptomid, kutsuda kiirabi.”

Selget pead ja tervet mõistust suve nautimiseks!