Lastel esinevad haigused ei hüüa tulles ning paratamatult tuleb tõbiseid perioode aasta jooksul ette rohkem kui paar korda. Miks lapsed täiskasvanutest sagedamini haigestuvad ning kuidas lapse immuunsüsteemi pärast haigust turgutada, annab nõu BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Rohkem haigestuvad lasteaialapsed
Proviisori sõnul pole laste immuunsüsteem paljude erinevate haigustekitajatega veel kokku puutunud, mistõttu ei oska ennast nende vastu kaitsta. See on ka peamine põhjus, miks lapsed täiskasvanutest tihedamini haigeks jäävad, kuna seesama pidev haigestumine õpetabki organismi ennast kaitsma ja tugevdab immuunsüsteemi.
“Täiskasvanud on oma haigestumised ja põdemised lapsepõlves juba ära teinud ning nende immuunsüsteem suudab kiiresti reageerida paljude erinevate haigustekitajate vastu. Meie keha kaitsevõime on nii tark, et suudab meelde jätta paljud haigustekitajaid ning nende uuel organismi sattumisel aktiveerib kiiresti immuunsüsteemi, mis need hävitab ja sellega hoiab haigestumise ära,” selgitas ta.
Haigestumise sagedus on kõige suurem just lasteaialastel, kes lähevad oma harjumuspärasest keskkonnast ehk kodust välja uute keskkonda ning on lähikontaktis väga paljude uute lastega ehk uute potentsiaalsete haiguste edasikandjatega.
Ent kui sageli haigestumine on lasteaialapse vaates tavapärane? “Täiesti tavaline on, kui lasteaialaps on aastas isegi 10 kuni 12 korda haige. Seega kui jätame suvisel perioodil 1–2 kuud vahele, siis on laps vähemalt korra kuus haige, mõni kuu isegi sagedamini,” märkis proviisor.
Uni, toitumine ja liikumine tagavad tervise
Paratamatult võib lapsevanematel tekkida küsimus, kuidas lapse immuunsüsteemi pärast äsja läbipõetud haigust turgutada. Kerli Valge-Rebase sõnul on kõige paremaks abiliseks kombinatsioon heast unest, mitmekesisest ja tervislikust toitumisest, värskes õhus viibimisest ja vajadusel vitamiinide kasutamisest.
Samas tuleb last igapäevarutiini naasmisega siiski pisut harjutada. “Last ei tasu liiga kiiresti peale haiguse taandumist tagasi kollektiivi saata. Tuleb arvestada, et vahetult peale haiguse taandumist võib uus nakkus tavapärasest kiiremini külge hakata, sest kaitsevõime ei ole veel täies mahus taastunud. Palavikuvaba peaks laps olema vähemalt kolm päeva, nohu ja köha osas tuleb lähtuda n-ö kõhutundest ja lapse enesetundest,” rääkis ta.
Siiski ei tähenda see, et heatujuline ja energiat täis laps oleks tarvis ilmtingimata koju jätta. “Kui laps on ise rõõmus ja aktiivne, siis väike nohu-köha ei ole välistavad tegurid lasteaeda viimisel. Seda enam, et haiguse järgne köha võib isegi paar kolm nädalat endast märku anda, samas ei ole see enam nakkav,” lisas ta.
Talvisel ajal on kasu ka vitamiinidest
Toitumise osas on proviisori sõnul oluline, et lapse söögiisu oleks taastunud. “Süüa tuleks nagu ikka – mitmekesiselt! Toidu sisse võib peita näiteks küüslauku või ingverit, mõlemad aitavad organismi turgutada. Ka mesi sisaldab palju bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis aitavad tervist hoida,” soovitas ta.
Kui suvisel perioodil saab palju vitamiinirohket oma aiast või turult, siis talvisel ajal tuleb kombineerida toidulauda vajadusel vitamiinidega. “Headeks organismi turgutavateks ja immuunsüsteemi toetajateks on C- ja D-vitamiin. C-vitamiiniga tasub teha pigem lühiajalisemaid kuure, kuid D-vitamiini võib vajadusel juurde manustada pikema perioodi vältel ehk mitu kuud järjest.”
Apteegis on ka valik toidulisandeid, mis on mõeldud just immuunsüsteemi tugevdamiseks. “Koostisesse kuuluvad enamasti C-vitamiin, punase päevakübara ekstrakt, astelpaju, taruvaik, musta leedripuu viljade ekstrakt jm. Enamus tooteid on sobivad lastele alates 3. eluaastast, kuid leidub ka punase päevakübara ja C-vitamiiniga siirupit, mis sobib alates 1. eluaastast kasutamiseks,” selgitas proviisor.
Haiguse vindumise korral aitab perearst
Sageli võib lapsevanemale tunduda, et haigusest taastumine kujuneb pikaajalisemaks ja raskemaks kui eelmistel kordadel. Ehkki kurnatus ja väsimus on pärast haigestumist täiesti tavapärased, toonitas proviisor, et mida tõsisemalt ja pikaajalisemalt laps haige oli, seda pikemaks võib kujuneda ka taastumine.
“Kui aga lapsevanemale tundub, et taastumine on siiski liiga vaevaline või näiteks peale haiguse möödumist ei taastu lapsel söögiisu või jääb väike palavik pikemalt vinduma, siis tasuks käia perearsti vastuvõtul. Tüsistusena võib olla tekkinud põletik, mis võib vajada antibiootikumravi,” märkis ta.
Väga palju saab haiguste kergemaks läbipõdemiseks ka ise ära teha. “Lapsevanematel soovitaksin võimalikult varakult alustada lapse kopsude treenimist. Näiteks õpetada laps õhupalli täis puhuma või näiteks kõrrega veeklaasis mulle puhuma. See tegevus treenib kopse, mis omakorda aitab köha korral efektiivsemalt röga välja köhida,” soovitas ta.
Kindlasti tasub loputada lapse nina soolalahusega/füsioloogilise lahusega, et seda sekreedist puhastada, sest nina limaskest oma karvakestega aitab sissehingatavast õhust võõrkehasid ja haigustekitajaid kinni püüda. “Heas korras nina limaskest saab oma tööd efektiivselt teha.”
Kindlasti võiks lapsega käia õues, seda iga ilmaga. “Siiski hoolitse selle eest, et jalad oleksid soojad ja kuivad ning ülejäänud riietus oleks ilmastikule sobiv!” ütles ta lõpetuseks.
