Apteeki võib pöörduda selleks, et osta välja retseptiravim, leida endale sobiv käsimüügiravim, aga ka selleks, et küsida nõu spetsialistilt. Apteeker ei ole arst ega pane inimestele diagnoose, küll aga võib ta anda väärt soovitusi, informatsiooni ja juhiseid.
Inimesed hoolivad oma tervisest
Praegusel ajal on enda ja lähedaste tervise hoidmine eriti oluline ning selleks otsitakse erinevaid viise. “Olen märganud, et üha rohkem inimesi tunneb huvi, kuidas iseenda ja oma pereliikmete tervise eest hoolt kanda,” räägib Benu proviisor Astrid Oolberg. “Hea toit ja füüsiline aktiivsus annab kehale koormust ning hoiab vaimu virge ning iga inimene tahab ju võimalikult kaua terve olla ning tööturul aktiivne olla,” räägib Oolberg. Suurenenud huvi tervise vastu on näha ka apteekides.
Juhised ravimite võtmiseks
Peale vajalike ravimite soetamise saavad inimesed apteegist juhiseid, kuidas oma tervise eest hoolitseda. “Apteeker ei pane kindlasti diagnoose ega anna hinnanguid arsti kirjutatud ravimitele,” kinnitab Oolberg. “Apteeker soovitab, nõustab ning jagab informatsiooni ja teadmisi,” selgitab ta.
Nii käsimüügi- kui retseptiravimite valik apteekides on lai ning apteeker oskab aidata inimesel leida just talle sobiva ravimi. “On inimesi, kes ei saa neelata tablette, on allergilised mõne toimeaine suhtes või eelistavad loomsete koostisainete vabu ravimeid,” selgitab Oolberg. “Väljakutseid jagub ning apteekri ülesanne on pakkuda inimesele sobivaim variant.”
Selleks, et ravim inimest päriselt aitaks, tuleb seda õigesti võtta. “Retseptiravimite puhul kordab apteeker üle arsti poolt antud juhise ning seletab lahti, kuidas ja millal täpselt ravimit võtta,” räägib Oolberg. “Oluline on patsiendile selgitada, kas ravimit tuleb võtta hommikul või õhtul, tühja või täis kõhuga,” ütleb Oolberg. Kindlasti tuleb arstile ja apteekrile öelda, kui tarbid teisi ravimeid ja seda ka juhul, kui tegemist on käsimüügiravimiga.
Mida inimesed apteekrilt ise küsivad?
“Võib juhtuda, et inimesed on toidulisandi ostnud kuskilt toidupoest või tellinud internetist ning pöörduvad apteeki, et küsida üle, kas ja kuidas neid tarvitada,” räägib Oolberg. Kuna kõik internetiavarustes müügil olevad toidulisandid ei pruugi olla kvaliteetsed või tõhusad, tasub kahtluse korral kindlasti eksperdilt üle küsida.
Palju tuntakse huvi ka erinevate teenuste ja oma tervise kontrollimisvõimaluste vastu. “Benu apteegi Tervisepunktis saab kontrollida mitmeid tervisenäitajaid,” räägib Oolberg. Näiteks vererõhku, kolesterooli sisaldust, veresuhkrusisaldust, D-vitamiini taset ning kehakoostist. Apteegi tervisepunktist saab pärast mõõtmist kaasa tulemustega passi, mida saad arstile näidata.
“Samuti uuritakse, kust saab endale koju soetada veresuhkru määramise aparaadi, vererõhuaparaadi, inhalaatori või kus on võimalik teha vereanalüüse,” lisab Oolberg. “Tuntakse ka huvi selle vastu, milline on normaalne vererõhk, veresuhkru sisaldus või kehakoostis.”
Sellistele küsimustele saab inimene apteegist kindlasti vastuse, kuid oma murest tuleks rääkida esmalt oma arstile, kes määrab vajalikud analüüsid, paneb diagnoosi ning kirjutab välja ravi.
