Sügisel ja talvel näeme päikest harva ja seepärast tuleb pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, et ka pimedal ajal piisavas koguses D-vitamiini kätte saaksid. Kui tavaliselt saab keha seda päikese toimel, siis sügiskuuudel ja talvel võib D-vitamiini tarbida toidulisandi kujul. 

Mida organism D-vitamiiniga teeb?

D-vitamiin on vajalik selleks, et inimese hambad ja luud püsiksid terved ja tugevad. Lastele on D-vitamiin eriti oluline, sest nende hambad ja luud on alles arenemas. “Lastel võib D-vitamiini puuduse tõttu tekkida D-vitamiini ainevahetushaigus ehk rahhiit,” räägib Benu proviisor Jelena Karjagina. “Täiskasvanul võib D-vitamiini puuduse tõttu tekkida luude pehmenemine ehk osteomalaatsia,” lisab Karjagina. 

Luustiku tervise kõrval mängib D-vitamiin tähtsat rolli ka hormonaaltalitluses — see on nimelt kaltsitriooli eelaineks ning aitab seeläbi reguleerida kaltsiumi ja fosfori tasakaalu veres. “Teiste ülesannetena toetab D-vitamiin vere hüübimist ning lihaste ja immuunsüsteemi tööd,” selgitab Karjagina. 

Kust me D-vitamiini saame?

D-vitamiini sünteesimine käib naha kaudu. “Kui 25 protsenti keha pinnast ehk nägu, käed ja käsivarred saavad suveperioodil kaks-kolm korda nädalas vähemalt 10 minutit päikest (laiuskraadidel 60°N), saab inimene 5–10 µg Dᴣ vitamiini päevas kätte,” räägib Karjagina.

Külmal ajal ei tasu paljaste käsivartega õues käia, aga õnneks saame D-vitamiini mõnel määral ka toidust. “Peamised allikad on näiteks rasvane kala, kalamaksaõli, vähemal määral ka liha ja muna,” selgitab Karjagina. Mõned piimatooted ja muud toiduained on spetsiaalselt D-vitamiiniga rikastatud. Tasub aga meeles pidada, et ainuüksi toidust D-vitamiini vajaduse katmiseks ei piisa. 

Kes peaksid võtma toidulisandit?

“Kindlasti peaksid D-vitamiini saama imikud ja väikelapsed, sest rinnapiim ei sisalda seda piisavas koguses, et ennetada rahhiiti,” hoiatab Karjagina. “Vanemad lapsed ja täiskasvanud peaksid lähtuma individuaalsetest vajadustest ja arsti soovitustest.” 

Riskirühmad on kindlasti need, kes ei veeda tervislikel või muudel põhjustel piisavalt aega päikese käes. D-vitamiin sisaldust võiksid sügisesel ajal kontrollida kõik, kuid eriti vanemaealised, rasedad ja taimetoitlased. Ka mõnede haiguste korral on D-vitamiini vajadus organismis suurem. 

D-vitamiini puhul ei kehti põhimõte “mida rohkem, seda parem”, mis tähendab, et päris niisama ja ilma analüüsideta ei tasu maksimaalset annust tarbida. “Kui D-vitamiini pikemat aega liiga palju tarbida, võivad tekkida ka kõrvaltoimed ning ajapikku mürgistus,” hoiatab Karjagina. 

Käi kindlasti regulaarselt oma verepilti arsti juures kontrollimas ning jälgi, et sinu toidulaud oleks piisavalt mitmekülgne ning kui tarvis, võta kindlasti D-vitamiini toidulisandit juurde.