Kuivõrd iga apteekri suurim soov on leida kliendi tervisemurele lahendus, võib paljudele tulla üllatusena, et mõningaid ravimeid valmistatakse apteegis ka kohapeal. Lasnamäe Tervisemaja BENU apteegi juhataja-proviisori Moonika Markovi sõnul tehakse seda näiteks siis, kui vajalikku ravimit sobivas vormis või vajalikus doosis ei toodeta. “Apteegis valmistatakse näiteks pulbreid, lahuseid, suspensioone, suposiite, mis vastavad täpselt arsti retseptile ja patsiendi vajadustele,” märkis ta. Ent mismoodi see protsess ikkagi käib ning kuidas apteekrid seda kõike ikkagi teavad?

Inimkeskne lähenemine on järjest olulisem

Moonika teekond apteekriametisse sai alguse üsna juhuslikult, kui sõbrannaga sai nooruspõlves otsustatud, et Saaremaa tolm tuleb jalge alt pühkida ning suurlinna haridust omandama suunduda. Kui esimesena osutus valituks farmtseudi eriala, siis sealt edasi jätkus haridustee juba proviisori erialal. Nii ongi Moonika tänaseks apteegis töötanud ligi 30 aastat. “Olen töötanud apteekrina suure osa oma elust ja ei ole oma valikut kunagi kahetsenud,” kinnitas ta.

Ehkki apteekri amet on Eestis üks vanemaid ja väärikamaid kutsumusi ning alati olnud osa tervishoiusüsteemist, ei ole apteekreid Moonika sõnul alati tunnustatud kui tervishoiutöötajaid. “Apteeker ei ole ainult ravimite väljastaja, vaid ka nõustaja, kes saab inimest aidata just seal ja siis, kui mure tekib. See vahetu kontakt inimesega annab minu tööle erilise tähenduse. Mind võlub eelkõige see, et apteek ja apteekri nõuanded on inimestele kõige kergemini kättesaadavad,” rääkis ta.

Samas arenevad ja avarduvad apteekri ülesanded pidevalt, olgu põhjuseks näiteks digitehnoloogia või ravimite pidev areng, mis töö veelgi mitmekesisemaks muudavad. “Apteekrina ei ole kunagi võimalik jääda mugavustsooni, sest uuendusi ja väljakutseid tuleb iga päev juurde. Uute ravimite tundmaõppimine, ravijuhendite muudatustega kursis olemine ning erinevate terviseteenuste pakkumine nõuavad pidevat enesetäiendamist.”

Eriti köidab Moonikat apteekriameti inimkeskne lähenemine. “Me ei tegele ainult konkreetse sümptomi või ravimiga, vaid käsitleme inimest tervikuna, püüdes pakkuda maksimaalset abi vastavalt erialastele teadmistele. Apteekritöö muutub üha olulisemaks tervishoiusüsteemi osaks – ravimitealane nõustamine, terviseteenuste pakkumine ja patsiendi mure mõistmine teevad sellest ameti, mis ühendab kõrgetasemelised teadmised ja inimliku hoolivuse,” märkis ta.

Erakordne täpsus ja põhjalikud teadmised

Siiski pole paljudele teada põnev fakt, et teatud ravimeid valmistatakse apteegis ka kohapeal. Moonika sõnul tehakse seda näiteks siis, kui vajalikku ravimit sobivas vormis või vajalikus doosis ei toodeta. Kuna apteeker hindab iga retsepti puhul raviainete omavahelist ja koguselist sobivust, kinnitab Moonika, et ravimite kohapealne valmistamine on keeruline ja nõuab apteekrilt põhjalikke teadmisi ning erakordset täpsust.

“See on käsitöö selle sõna parimas mõttes, mis eeldab apteekri professionaalsust ja pühendumust, sest ravimi valmistamine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid vastutusrikas ülesanne, mis peab vastama kõrgetele kvaliteedistandarditele,” sõnas ta.

Suurema osa apteegis valmistavatest ravimitest moodustavad väikelastele mõeldud ravimid – sellel on Moonika kinnitusel lihtne põhjus. “Lastele mõeldud ravimite doosid on tunduvalt väiksemad kui täiskasvanutel, lisaks ei pruugi väikelapsed olla suutelised tablette neelama, mistõttu valmistatakse nende jaoks sobivamas vormis ravimeid nagu pulbrid või suspensioonid.” Samuti vajavad neelamisraskustega patsiendid sageli pulbrina väljastatud ravimeid, mis on neile hõlpsamini manustatavad. Ent kohapeal valmistatakse ka paljusid veterinaarravimeid, mis on eeskätt mõeldud koertele ja kassidele.

“Apteekide võimekus valmistada ravimeid kohapeal eeldab lisaks oskuslikele töötajatele ka raviainete varude hoolikat hoidmist ja pidevat valmisolekut, et tagada igale patsiendile just see, mida ta vajab. Samuti tuleb tihedat koostööd teha arstidega. Mõnikord juhtub, et retseptis väljakirjutatud ravimit ei ole võimalik valmistada – kas seetõttu, et vajalikud koostisained puuduvad või kuna retseptis märgitud ained ei sobi omavahel kokku,” tõi Moonika välja.

Lasnamäe Tervisemaja BENU apteegis valmistatakse enim just imikutele ja väikelastele mõeldud ravimeid, kõige rohkem annustena valmistatavaid pulbreid, aga ka suspensioone. Samuti valmivad kohapeal veterinaarsed pulbrid, mitmesugused salvid (näiteks väävlisalv) ja nahalahused erinevate nahahaiguste raviks, aga ka nohusalv, väikelaste nohutilgad, mida arstid ja lapsevanemad endiselt eelistavad, ja rahustavad mikstuurid.

Iga ülesande jaoks on kindel aeg ja koht

Ravimite valmistamine on küll oluline osa apteekri tööst, kuid seda ei saa ega tohi teha teiste tööülesannetega vaheldumisi. “Apteeker, kes valmistab ekstemporaalseid ravimeid, ei täida samal ajal teisi tööülesandeid, vaid keskendub täielikult ravimite valmistamisele. Seetõttu oleme selleks määranud kindlad päevad. Reeglina valmistame ravimeid kolmel päeval nädalas, kuid vajadusel ka  tihedamini.”

Peamiselt vastutab ravimite valmistamise eest üks farmatseut, kuid kõik meie meeskonnaliikmed peavad olema valmis teda vajadusel asendama. Seetõttu on see töö jagatud kolme kuni nelja apteekri vahel.

“Ravimite valmistamise juures on ehk kõige põnevam, kui tuleb tegeleda mõne uue retseptiga, mida ei ole kaua aega või üldse kunagi varem valmistatud. See on intellektuaalne väljakutse – tuleb alustada uurimistööd, konsulteerida näiteks haiglaapteekritega, kellel võib olla kogemusi antud ravimiga, leida vajaminevad raviained ja välja selgitada sobiv valmistamistehnoloogia. Iga uus retsept avab võimaluse õppida ja areneda, mistõttu ootame põnevusega ka arenguid ekstemporaalsete ravimite valmistamise vallas,” jutustas Moonika.

Kuigi traditsiooniliste ekstemporaalsete ravimite valmistamine on apteegis igapäevane tegevus, pakub suurimat väljakutset ja põnevust patsiendikesksemate preparaatide loomine, mis eeldab täiesti uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. “Sellised uuenduslikud meetodid nagu 3D-printimine ja elektrospinnimine võivad tulevikus muuta ravimite valmistamise veelgi paindlikumaks ja täpsemaks. Kuigi need tehnoloogiad jõuavad tõenäoliselt esmalt haiglaapteekidesse, loodame, et aja jooksul leiavad need tee ka jaeapteekidesse, avardades meie võimalusi pakkuda patsientidele veelgi personaalsemat ja kvaliteetsemat ravimit.”

Seetõttu ei hakka apteegis kunagi igav, seda enam et tööülesanded täienevad ja uuenevad pidevalt. “Igal hommikul astume apteekritena justkui näitlejatena lavale, et kanda väärikalt oma rolli õhtuni välja. Meie töö suurimaks tunnustuseks on klientide siiras tänu – see on meie jaoks kui aplaus, mis annab jõudu ja motivatsiooni igaks uueks päevaks,” sõnas Moonika lõpetuseks.