Praktika apteegis: proviisori töö nõuab pidevat ümberhäälestumist

“Praktika oli minu jaoks esimeseks korraks, kui ma apteegitöö telgitaguseid tundma õppisin,” sõnas proviisoriks õppiv Hedvig Rass.Foto: erakogu

Enne teooria, siis praktika — see kehtib ka Tartu Ülikooli proviisoriõppe puhul, mille ühe olulisema etapina läbitakse 6-kuuline praktika mõnes kohalikus apteegis.

Oma praktikakogemusest Benu apteegis räägib Hedvig Rass, kes pälvis hiljuti oma uurimustöö eest ka Benu stipendiumi.

Valiku saab ise teha

Kuigi Tartu Ülikool annab proviisoritudengitele ette nimekirja võimalikest praktikabaasidest, saab lõpliku valiku teha tudeng ise. See on vajalik eelkõige selleks, et praktikant saaks teha sobiva kokkuleppe lähtuvalt oma elukohast, -korraldusest ja eelistustest.

“Oluline on leida apteek ja kollektiiv, kus ennast hästi tuntakse. Samuti võib praktikabaasist saada tudengi tulevane töökoht, mistõttu on praktika hea stardipakk tulevikuks,” rääkis Hedvig, kes otsustas praktika läbida Benu apteegis.

Hedvigi sõnul oli eesootav praktika eriline sündmus, sest varasemad õpinguaastad teda apteegiga kui tulevase töökohaga eriti ei sidunud. “Praktika oli minu jaoks esimeseks korraks, kui ma apteegitöö telgitaguseid tundma õppisin,” sõnas ta.

Valmistab iseseisvaks tööks ette

Praktika kestab kokku pool aastat ehk kuus kuud. Suurem osa sellest on praktika tavaapteegis, kus õpitakse Hedvigi sõnul tundma apteegitöö rutiine, apteegikaupa ja nõustamisprotsessi.

“Igapäevaselt osaletakse aktiivselt erinevates tööprotsessides, et pärast lõpetamist iseseisvalt tööle hakata,” kirjeldas ta ja lisas, et põhipraktika raames saavad tudengid ka ise ravimeid valmistada ja tutvuda haiglaapteegi tööga.

“Apteegi poolt on igale tudengile määratud juhendaja, kuid olenevalt olukordadest võivad teised proviisorid teda asendada,” märkis tudeng.

Koroonaviiruse mõju

Koroonaviirus on suuresti mõjutanud ka apteekide, sealhulgas proviisorite igapäevast tööd. Ehkki apteekide uksed on endiselt avatud, tuleb ka siin rakendada erinevaid meetmeid, et viiruse levikut tõkestada.

“Praegu on peamisteks kaitsemeetmeteks maski ja kinnaste kasutamine, kätehügieen ning võimalusel distantsi hoidmine. Samuti jälgitakse, et apteeki üle lubatud maksimaalse arvu inimesi ei tuleks, kuid eelmise aasta kevadele sarnaselt lintidega liikumist müügisaalis ei piirata,” rääkis Hedvig.

Seega pole apteegipraktika tudengi silme läbi kuigi palju muutunud, kuna põhitegevused on jäänud samaks. “Tuleb lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata enda hoidmisele ja olla valmis ka koroonaviirusest tingitud küsimuste lahendamiseks,” ütles ta.

Inimesed on erinevad

Et apteegis käib iga päev väga palju erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi, peab proviisor olema valmis kiiresti kohanema ja leidma personaalse lähenemisviisi igale inimesele ja tema murele.

Hedvig kinnitab, et apteegis on tal olnud võimalik rakendada kõiki seni koolis omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas.

On mõnevõrra raske ette arvata, kuidas klient pakutavale reageerib või proviisori selgitustesse suhtub. “See on kindlasti asi, mida koolis võib teoreetiliselt õppida ja püüda lahendada, kuid alles praktika käigus omandad teatava kogemuse ja tegutsemisviisi,” selgitas Hedvig.

See aga on tema sõnul omaette väljakutse, sest inimeste soovid, vajadused ja eelistused on väga erinevad. “Tuleb anda kompaktset ja konkreetset infot, kuid vajadusel ka põhjalikumalt selgitada,” rääkis ta.

Probleem võib peituda mujal

Niisiis peab Hedvig praktika puhul kõige ootamatumaks seda, kui keeruline on tööpäeva jooksul ennast pidevalt ümber häälestada ning seejuures säilitada ühtlane nõustamise sisu ja kvaliteet.

“Kuigi ma olen enda jaoks teatud võimalikud etapid läbi mõelnud, siis reaalses nõustamisprotsessis tuleb jälgida väga erinevaid aspekte ja mõelda laiemalt, kui on probleem või sümptom, mida kirjeldatakse, sest sageli võib põhjus ja probleem olla hoopiski kaugemal,” nentis ta.

Pälvis stipendiumi

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja Benu apteek annavad koostöös igal aastal välja sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonnas tehtud uurimustöö stipendiumi. Hedvig Rass pälvis stipendiumi uurimustöö eest “Eesti apteekide ja apteekrite tegevus kriisiolukorras Covid-19 pandeemia näitel” ning ta on selle eest väga tänulik.

“BENU stipendiumi saamise puhul hindan ma kõige rohkem tunnustust tehtud töö eest. See on andnud mulle kinnituse, et ma olen teinud olulist asja,” rääkis Hedvig.

“See on võimaldanud soetada vahendid praktika ning õpingute edukaks lõpetamiseks olukorras, kus suur osa õppega seotud tegevustest on viidud distantsõppele ja oluline osa on iseseisval tööl,” sõnas ta.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.