Proviisor: käsimüügiravimeid tarvitatakse sageli põhjendamatult või liiga palju

“Küsimust ei pea jätma esitamata isegi siis, kui järjekord on pikk: teie tervis on kallim kui võõraste arvamused,” ütleb proviisor Alexandra Sauskina.Foto: Egert Kamenik

Kuigi arstid kirjutavad retseptiravimeid välja heas usus ja lootuses, et patsient neid tõepoolest ka tarvitab, tuleb just apteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel sageli ümber lükata nii ravimite tarvitamisega seotud eksiarvamusi kui ka müüte. BENU apteegi proviisori Alexandra Sauskina sõnul võiksid inimesed ravimite mõjusse küll rohkem uskuda, kuid käsimüügiravimeid, sealhulgas valuvaigisteid tarvitatakse sageli põhjendamatult või liiga palju.

Käsimüügiravimeid tarvitatakse sageli valesti

Sauskina sõnul on apteegis töötavate proviisorite ja farmatseutide peamiseks ülesandeks pakkuda patsiendile sobivat ravimit ja selgitada selle manustamisviisi. Lisaks on oluline tagada, et patsient sai kõigest õigesti aru ning vastata ravimi või selle tarvitamisega seotud küsimustele. “Kõige hoolivamad asjatundjad täpsustavad patsiendi tervislikku seisundit ning võivad lisaks soovitada tervise edendamise viise,” märkis ta.

Kui retseptiravimite tarvitamist jälgitakse sageli suurema hoolega, siis Sauskina näeb suurt probleemi käsimüügiravimite puhul, mille tarvitamist peetakse igal juhul ohutuks – seetõttu ei kiputa tutvuma ka infolehe või soovitustega. “Patsiendid unustavad sageli, et käsimüügiravimid ei ole kommid ning võtavad neid liiga palju või põhjendamatult. Ma ei väsi inimesi kunagi informeerimast näiteks valuvaigistite kõrvaltoimete riskidest,” tõdes proviisor.

Sauskina kinnitab, et tema praktikas on olnud paar juhtumit, kus käsimüügiravimit on valesti kasutatud just teadmiste puudumise tõttu. Seetõttu teeb ta kõik endast oleneva, et ükski patsient apteegist teavitamata ei lahkuks. “Usun, et ka minu kolleegid teevad sama oma patsientide heaks.” Samuti saab nõu ja teavet apteekrilt raviskeemi muutmisel. “Küsimust ei pea jätma esitamata isegi siis, kui järjekord on pikk: teie tervis on kallim kui võõraste arvamused,”  kinnitas ta.

Lõplik vastutus lasub patsiendil

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas ravimisoostumust üheks kvaliteetse meditsiinilise abi näitajaks juba 2015. aastal. Kuivõrd just ravisoostumus näitab, kui täpselt patsient tervishoiutöötaja poolt soovitatud raviskeemi järgib, on Alexandra Sauskinal alati kahju, kui patsient ei saa ravimitest abi mingi eelarvamuse või teabe puudumise tõttu. “Tahaksin südamele panna, et apteekrid on pädevad ja kättesaadavad meditsiinitöötajad, kellega saab oma tervisemuresid arutada,” sõnas ta.

“Lõplik ravimite tarvitamise vastutus lasub patsiendil,” kinnitab proviisor.Foto: Egert Kamenik

Proviisori sõnul napib küll laiapõhjalisi uuringuid ravimisoostumuse kohta, kuid tema isiklik kogemus apteegis kattub nn Euroopa keskmisega: nimelt on enamik patsientidest küll tublid ja võtavad ravimeid nii, nagu arst või apteeker soovitas, kuid umbes viiendik (20%) on otsustanud soovitusi mitte järgida.

“Peamine murekoht patsientide seas on müütide uskumine – seetõttu reguleeritakse määratud teraapiat või raviskeemi iseseisvalt. Parimal juhul on sellise käitumise tulemuseks mõju puudumine, halvematel juhtudel võib see tähendada tervisekahjustusi,” nentis ta. 

Sageli kiputakse ülemäära kartma ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid. “Sooviksin siinkohal rõhutada, et kõrvaltoimete risk on ravimite tarvitamise lahutamatu osa, kuid rõhutan, et see on ainult risk. Kõrvaltoimed ei pruugi ilmneda iga ravimi tarvitamisega. Seega andke ravimile võimalus teie tervisele kasuks olla,” ütles Sauskina.

Kuivõrd huvi ravimite ja nende mõju kohta võib panna inimese otsima vastuseid näiteks Google’ist, on Sauskina hinnangul igati tervitatav, kui patsient on eelnevalt midagi internetist või ajakirjast lugenud ja tuleb apteeki saadud teavet arutama. “See on palju parem kui mittespetsialisti käest teavet otsida. Meie oleme siin apteegis, et teid aidata!”

Kuigi palju on meedias räägitud nii arsti kui ka apteekri vastutusest, rõhutab proviisor, et lõplik vastutus ravimite tarvitamise puhul lasub alati patsiendil endal. “Kindlasti peab inimene teadma, mida ta suhu paneb või peale määrib. Kuna enamusel patsientidest puudub meditsiinivaldkonnas pädevus, peaksid nad nõu ja selgitusi saama arsti või apteekri käest. Meie omalt poolt püüame oma pädevuse ja heatahtlikkusega pakkuda parimat tervisemure lahendust,” sõnas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.