Suviste kuumade ilmadega levivad tavalisest sagedamini erinevad jala- ja nahahaigused. Neist kõige levinumad on konnasilmad ja soolatüükad. Benu apteegi proviisor Virge Sokk selgitab, miks need jalgadele tekivad ja milliste vahenditega saab neid ravida.
Levinumad nahahaigused on konnasilm ja soolatüügas
Konnasilma puhul on tegemist naha sarvkihi paksendiga, mis tekib paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini kas ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on ka jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused.
Soolatüükast rääkides rõhutab Virge Sokk, et see on tüütu oma nakkuslikkuse poolest. Nimelt on soolatüügas viirus — täpsemalt inimese papilloomviiruse põhjustatud healoomuline moodustis. Haigust esineb kõikides vanusegruppides, kuid enim on see levinud 10–16-aastasel kooliealistel lastel.
Nakatumine toimub viiruse ülekandumisel kas otsese või kaudse kontakti teel. Nakkusohtlikud kohad võivad olla näiteks saunad, duširuumid või basseinid. Vastuvõtlikkus nakkusele sõltub väikeste nahatraumade olemasolust, aga ka sellest, kui tugev on parasjagu inimese organismi kaitsevõime (immuunsus).
Ravida saab kas koduste vahenditega või arsti juures
Konnasilma ravides soovitab Virge Sokk kindlasti hoiduda kääride, žiletitera, noa ja teiste teravate riistade kasutamisest. Koduste ravivahenditena saab kasutada konnasilmaplaastreid või vedelikke.
“Salitsüülhapet sisaldavad plaastrid tuleb asetada eelnevalt vannitatud ja kuivatatud konnasilmale ja vahetada plaastrit iga päev, kuni konnasilm on kadunud,” õpetab ta.
Ka ravivedelike koostises on reeglina salitsüülhape, aga ka muid komponente (näiteks Scholli konnasilmavedelik). Nii plaastreid kui vedelikku tohib kasutada maksimaalselt kaks nädalat. Kui selle aja jooksul tulemust näha pole, tuleb edasise ravi osas konsulteerida arstiga.
Soolatüügaste raviks võib arsti juures kasutada salitsüülhapet sisaldavaid ravimeid, aga tänapäeval on selleks ka efektiivsemaid meetodeid. Üks neist on külmutamine, mida saab, muuseas, teha ka ise kodus apteegist ostetud vahenditega ning loomulikult pere- või nahaarsti juures. Kui külmutamine ei aita, on varuks veel mõned meetodid, mille saab välja pakkuda arst.
Küüneseen on ebameeldivaim just suvel
Väga ebameeldiv ja tõsine jalaprobleem on ka seenhaigus. Virge Sokk kirjeldab, et nahaseene puhul tekib varvaste vahele ketendus, punetus ja võib kaasneda ka sügelus. Küüneseenega nakatunud küüneplaat pakseneb ja muutub hallikaskollaseks ning rabedaks. Ajapikku kahjustus levib kuni muutunud on kogu küüneplaat. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, kuid kui haigust ei ravita, haigestuvad hiljem ka teised.
“Kui nahaseene puhul kaasuvad haigusega ebameeldiv sügelus ja punetus, siis küüneseenega muutuvad küüned inetuks,” sõnab Virge Sokk ja nendib, et paratamatult hakkavad need haigused kõige rohkem häirima suvel, kui tahaks lahtiste jalanõudega käia.
Küüne- ja nahaseene raviks kasutatakse erinevaid vahendeid. Nahaseene raviks on vastavad kreemid ja geelid. Kreem kantakse puhtale ja korralikult kuivatatud nahale 1 kuni 2 korda päevas. Nahaseen nagu ka küüneseen on täielikult ravitav.
Kuna küüneseene puhul on ravi pikaaegne, sest kahjustunud küünt enam paremaks muuta ei saa ning ravi käigus kasvab uus ja terve küüs, siis on mõistlik alustada ravi kohe, kui ilmnevad esimesed haigustunnused.
“Apteegis saada olevad vahendid ei muuda olemasolevat koledat küünt ilusaks, vaid välja hakkab kasvama uus ja kahjustamata küüs,” sõnab Sokk ja lisab, et kuna varbaküüned kasvavad aeglaselt, võib olenevalt küüne kahjustuse ulatusest ravile kuluda lausa aasta.
Küüneseene raviks on erinevaid vahendeid: küünelakid, pliiatsid, vedelikud, tabletid. Ravi juures peab arvestama, et vahendit tuleb kanda kahjustunud küünele 1–2 korda päevas ja seda niikaua, kuni on kasvanud täiesti puhas ja kahjustamata küüs.
Mugavad vahendid on ka küünepliiatsid, mida kantakse kaks korda päevas kahjustunud küünele ja küünenahale ning tulemused on näha juba kahe nädala jooksul pärast ravi alustamist. Raviküünelakid on saadaval nii käsimüügis (Urgo Damaged Nails) kui ka retseptiravimina.
Kuna seeneeosed võivad elama asuda jalatsitesse, tuleks oma jalanõusid aeg-ajalt desinfitseerida (näiteks Cutasept Feetiga). Eriti meeldib seenele elada kummist jalanõude sees.
Liighigistamise vastu aitab paljajalu käimine
Suvel võib esineda ka jalgade liighigistamist. See on samuti üks vägagi ebameeldiv probleem, kuid sellele leidub lahendus. Esiteks võiks suvel võimalikult palju käia paljajalu. Teiseks — higistavate jalgade puhul on oluline kanda mitte higistama ajavast materjalist sokke ja neid ka kindlasti vastavalt vajadusele vahetada.
Lisaks on apteegis saadaval spetsiaalsed deodorandid, mis on mõeldud nii jalgade kui ka kogu keha liighigistamisega võitlemiseks. Tegemist on kas kreemi või vedelikuga, mida kantakse probleemsele kohale 1–2 korda nädalas või vastavalt vajadusele. Seda tehakse enamasti õhtul enne magamaminekut ning toode kantakse puhtale nahale.
Preparaadis olevad toimeained aitavad sulgeda higipoorid ja seeläbi kaob liigne higistamine ning ebameeldiv higilõhn. Nimetatud tooteid võib kasutada aastaringselt ja need on väga tõhusad.
