Vitamiinide ümber ringleb palju erinevaid arvamusi ja müüte. Sageli valmistab segadust küsimus, kas vitamiine tuleks toidule lisaks juurde tarvitada või mitte. Kas kõik vajalikud vitamiinid saab kätte tervislikust toidust, räägib BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.
D-vitamiini saab toidust üsna vähe
Üheks olulisemaks vitamiiniks, mida inimorganism vajab, on D-vitamiin. Karjagina sõnul arvati varasemalt, et D-vitamiini vajatakse ainult luude- ja hammaste arenguks, lastel rahhiidi ennetamiseks ja kaltsiumi ja fosfori normaalseks ainevahetuseks. “Hiljem selgus, et D-vitamiin toetab immuunsüsteemi ning selle puudus on seotud ka krooniliste haiguste esinemisega,” ütles ta.
Suurem tähelepanu on tema hinnangul ilmselt seotud ka sellega, et D-vitamiini saadakse toiduga üsna vähe – suur hulk sünteesitakse nahas hoopis UVB-kiirguse toimel. “Põhjamaade elanikel on D-vitamiini tase üsna tagasihoidlik ja sügisest kevadeni vahemikus võib olla vajalik D-vitamiini lisamanustamine,” rääkis Karjagina.
Teatud ravimid ja seisundid võivad mõju avaldada
Peale D-vitamiini ei tohiks tervel inimesel, kes toitub normaalselt ja mitmekülgselt, vitamiinide ja mineraalide puudust reeglina esineda. “Ülejäänud vitamiinid ja mineraalid saame me omastada toidust,” kinnitas ta.
Teatud ainete puudusest võib aga rääkida valede toitumisharjumuste, haiguse või mõne erilise seisundi korral. “Näiteks on rasedatel või vererohkete menstruatsioonidega naistel sageli rauapuudus. Veganluse korral on probleemiks kaltsiumi, raua, D- ja B12 vitamiini kättesaamine,” tõi proviisor välja.
Mõni aeg tagasi oli tema sõnul väga populaarne ka täiesti rasvatu toidu tarbimine. Siiski tuleb selliste trendidega ettevaatlik olla, kuna rasvavaese toidu tarbimisel väheneb rasvlahustuvate vitamiinide imendumine (D, A, E, K ja Q10).
Karjagina sõnul võib teatud ravimite tarvitamine samuti mõjutada vitamiinide või mineraalide omastamist. “Ka operatiivsed sekkumised mõjutavad vitamiinide ja mineraalainete imendumist. Siin võib näiteks tuua maovähendusoperatsiooni, mille järel on vajalik eluaegne multivitamiinide, D-vitamiini, kaltsiumi, raua ja B12-vitamiini tarvitamine,” märkis ta.
Toitu mitmekesiselt ja tasakaalukalt
Sügisel ja talvekuudel soovitab Karjagina niisiis tarvitada D-vitamiini. Optimaalse annuse arvutamiseks võiks lasta teha vastava analüüsi, mida saab mugavalt teha näiteks BENU apteekides. “Teiste vitamiinide ja/või mineraalainete lisamanustamise vajaduse osas võiks konsulteerida arsti või apteekriga,” lisas ta.
Toitumisel on ennekõike oluline mitmekesisus ja tasakaal: põhitoidukordadel tuleks järgida nn taldrikureeglit. “Poole taldrikust peaksid moodustama köögiviljad, pool neist toorelt (nt salat) ja pool kuumtöödeldult (aurutatud, hautatud, küpsetatud ahjus), veerandi valgurikas põhitoit nagu liha või kala ning ülejäänud veerandi süsivesikuterikkad toiduained, mille puhul võiks eelistada täisteratooteid,” selgitas ta.
Vahepaladena põhisöögikordade soovitas Karjagina värskeid puu- ja köögivilju, pähkleid, seemneid või smuutisid. “Kindlasti peab piisavalt tarbima vedelikku – parim janukustutaja on puhas vesi, millele võib maitseks lisada näiteks kurki, sidrunit või apelsini või marju,” tõi ta näiteid.
