Köögis on lihtne end kuuma pliidi või panni vastu valusalt ära kõrvetada. Põletada saanud koht tulitab pikka aega ning selleks, et nahk saaks normaalselt taastuda, tuleb seda pärast põletust õigesti hooldada. Loe, mis peaks igal inimesel haavaraviks kodus olemas olema ning mida teha, et nahk kiiremini paraneks.
Kuidas leevendada valu?
Põletusega tekkinud valu vastu aitab hästi külm vesi. “Kõigepealt tuleb põletada saanud kohta umbes 20-kraadise vee all 15–20 minutit jahutada,” räägib Benu apteegi proviisor Jelena Karjagina. “Kindlasti ei tohiks jahutamiseks kasutada lund ega ka külmkapist võetud jääd, sest liigse külma tõttu ahenevad veresooned ning jahutamise protsess tegelikult hoopis aeglustub.” Samuti ära vajuta ega hõõru midagi nahale, sest nii võid viga saanud nahale veel rohkem liiga teha.
Põletusele võib ettevaatlikult peale kanda spetsiaalset põletusgeeli — näiteks BurnJel või Burnshield —, mis sobivad kasutamiseks ka laste nahal ning aitavad leevendada valu. Ära hõõru geeli naha sisse, vaid jäta see 30 minutiks naha pinnale paksu kihina imenduma. Geeli võiks kasutada mitu korda päevas ja nii tihti kui võimalik.
Kuidas viga saanud nahka hooldada?
Kõik on ilmselt kuskilt kuulnud, et põletuse leevendamiseks sobib hapukoor või pantenool, aga tegelikult ei ole kumbki variant hea ega aita põletada saanud nahal taastuda. “Kerge pindmise põletuse korral piisab põletusgeelide kasutamisest,” rõhutab Karjagina. “Väiksematele põletustele sobivad hästi ka DermaPlasti hüdrogeelplaastrid, mis jahutavad ja leevendavad valu ning mida võib haaval hoida kuni neli päeva,” lisab ta.
Kui nahale on tekkinud villid, aga nahk ise on terve, võiks pärast jahutamist põletuskoha katta puhta sidemega. “Põletushaavadele sobivad näiteks Grassolindi haavavõrgud, mis on immutatud veevaba salvmassiga ning mida peab vahetama igal sidumisel,” soovitab Karjagina. “Samuti võib kasutada spetsiaalseid hürdokolloid- või silikoonkattega sidemeid ja plaastreid, mis sobivad I ja II astme põletustele ning mida võib vahetada mitme päeva tagant.” Paranemisprotsessile aitavad kaasa haavageelid ja kreemid, nagu Prontosan ja Bionect.
Raskemate põletuste korral või kui põletuse ulatus on üle käelaba, peaks kindlasti pärast esmaabi pöörduma arsti poole. “Haiglasse tuleks viia põletushaavadega imikud ja vanurid, eriti kui põletus on tekkinud näo-, käe-, jala- ja suguelundite piirkonda,” räägib Karjagina. “Arstiabi vajavad ka patsiendid, kes on saanud põletuse elektrivoolust, kokkupuutest keemiliste ühenditega või kõrgsurveauru tagajärjel saadud põletusega.”
Kuidas paranemisprotsessi kiirendada?
Põletushaavade nagu ka kõikide teiste haavade puhul on oluline hoida piirkond puhas. “Selleks võib kasutada 0,9% naatriumkloriidi loputuslahust või Prontosani haavaloputusvahendit,” soovitab Karjagina. “Nagu öeldud, ei tohiks haavale panna pantenooli ega hapukoort, aga vältida tuleks ka vahte, õlisid, võid, salve, kreeme, aaloed ja vaseliini,” hoiatab proviisor. Kui sobivaid geele ega haavaplaastreid käepärast võtta ei ole, võib selle katta puhta sidemega.
Kindlasti tuleb haava seisundit pidevalt jälgida ning kui tundub, et tekkimas on põletik, tuleks pöörduda arsti juurde. Igal inimesel võiks koduses esmaabikapis olemas olla põletushaavadele mõeldud geel, haavapuhastusvahend, haavaplaastrid ja puhas side.
