Ukrainas toimuvate sõjakoleduste eest on tänaseks põgenenud miljoneid ukrainlasi, kel tuleb uues riigis otsida nii uus elu- kui ka töökoht. Varem proviisoritena töötanud Yana ja Kateryna pole siinkohal erandid, kuid õnneks on julgus ja töötahe taganud neile töökoha BENU apteegis, kus naised töötavad klienditeenindaja ametis. Hetkel on mõlemal ühine prioriteet: õppida selgeks eesti keel nii kiiresti kui võimalik.

Ukrainlanna võeti vastu avasüli

Kateryna töötab Tallinnas Peterburi tee BENU apteegis alates maikuust. Apteegi juhataja Janne Puskari sõnul on varem proviisorina töötanud naine väga kiiresti ülejäänud meeskonda sulandunud. “Võtsime ta avasüli apteeki vastu ning mulle tundus, et tal oli suur kergendus, kui mõistis, et töö iseloom on peaaegu samasugune nagu ka varasemalt kodumaal,” meenutab ta.

Janne sõnul tekkis tal eestlasena juba sõja alguses tunne, et ta sooviks ukrainlasi kuidagi aidata. “Kui tekkis võimalus ja küsiti, kas oleksime nõus sellega, et tööle tuleb ukrainlanna, siis polnud vaja pikemalt mõeldagi ning andsin kohe nõusoleku, seda enam, et Kateryna on nii taibukas ning tahab kõike ise osata ja teha.”

Et Katerynal on olemas õediplom, käib ta hetkel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õe rakenduskõrgharidust omandamas, kus õpitakse ka uut keelt. Enesetutvustus sujub ukrainlannal juba kenasti. “Minu nimi on Kateryna, olen pärit Hersoni linnast, olen 34-aastane ja mul on 12-aastane tütar, ta käib 7. klassis,” räägib naine selges eesti keeles.

Võimaluse BENU apteegis töötada leidis kaheksa aastat apteegis töötanud Kateryna Facebooki grupi kaudu, kuhu on koondunud Eestis elavad ukrainlased. Alates tänavu maist talle tööd pakkuva BENU kohta jätkub naisel vaid ülivõrdes kiidusõnu. “Meil on nii tore apteek ja suurepärane kollektiiv, ka töögraafik on minu jaoks väga mugav. Mulle meeldib siin absoluutselt kõik!” kinnitab Kateryna.

Ta lisab, et on Eestis enam-vähem sisse elanud ja ei oska raskuste osas muud välja tuua kui seda, et siin on kõik veel uus. “Eks siiamaani on kõik veel väga raske.” Ka eesti keel on naise sõnul keeruline, kuid siiski õpitav. “Kui selle selgeks saan, siis saan hakata tegema samasugust tööd nagu kõik teised,” loodab ta.

Julge pealehakkamine tagas töökoha

Yana põgenes Eestisse koos 5-aastase tütrega Kiievi oblasti väikelinnast, kus töötas varem kohalikus ravimite hulgimüügilaos proviisori ametis. “Kui sõda algas, otsustasin tütrega Ukrainast lahkuda, kuid väga palju tuttavaid ja pereliikmeid jäi siiski kodumaale,” räägib ta.

Eestisse jõudes polnud naisel aimugi, kuidas uues riigis tööd leida, kuid ta ei jätnud jonni, vaid saatis oma CV kõikidele Eestis tegutsevatele apteekidele, lootuses leida oma erialale võimalikult sarnane töökoht. “BENU vastas mu kirjale ja nii ma siia apteeki tööle saingi,” selgitab ta.

Et kehtiv seadus ei võimalda Yanal hetkel proviisori ametis töötada, täidab ukrainlanna Rannarootsi BENU apteegis klienditeenindaja ülesandeid. Sellegipoolest käib ta eesti keele kursustel, kuna keele selgeks saamine tema suur prioriteet. “Meile väga meeldib Eestis ja loodame, et saame siia jääda. Tahaksin väga loota, et ka teistel ukrainlastel läheb integreerumine nii hästi kui minul.”

Võrreldes Kiieviga on Haapsalu mõistagi pisike, kuid Yana hinnangul siiski väga armas linn, kus elu pidevalt keeb. “Siin toimub igal nädalavahetusel midagi: kõigil inimestel, eesotsas lastel on nii palju võimalusi ja tegevusi, et igav ei hakka küll kuidagi,” muljetab naine.

Kiidusõnu jagub ka Rannarootsi BENU apteegi juhatajal, kellega Yana igapäevaselt Rannarootsi BENU apteegis koos töötab. “Yana on väga kohusetundlik, motiveeritud ja täpne – tal on kõik need omadused, mida üks tööandja töötajalt soovida võiks,” rõõmustab Eilen Noor-Nigul.

Et Yana eesti keelt õpib, on Eileni sõnul suurepärane, kuna see võimaldab tal tulevikus apteegikülastajatega paremini suhelda. “Ta on üles kirjutanud ja pähe õppinud isegi need eestikeelsed laused, mida klienditeeninduses igapäevaselt tarvis läheb. Ma loodan väga, et ka riik teeb midagi selleks, et saaksime Yanaga töötada samal positsioonil, kuna meil on apteekreid väga vaja. See, et me Yana leidsime, on vastastikune õnn,” ütles Eilen.