Eesti ja Soome piiriülese digiretsepti väljastamisel apteekrite kogemust kaardistava uuringu tulemusest selgus, et kuigi piiriülene digiretsept parandab ravimite kättesaadavust, on süsteemi kitsaskohtadeks erinevused riikide regulatsioonides ja ravimite nomenklatuuris ning tehnilised tõrked ravimite väljastamisel. Lisaks varjutab ravimite ohutut kasutamist kohaliku apteekri ja ostja vaheline keelebarjäär.
Benu apteegi ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi sotsiaalfarmaatsia uurimistöö stipendiumi saanud uurimistöö eesmärk oli hinnata piiriülese digiretsepti mõju ravimite kättesaadavusele ja ohutule kasutamisele. Uuring on esimene omataoline ning selle tulemusi saab piiriülese digiretsepti teenuse käivitamise hõlbustamiseks üle kanda ka teistesse Euroopa riikidesse.
Töö autori, Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilase Reelika Jõgi sõnul tõstatus uurimusega vajadus piiriülese digiretsepti alusel ravimite väljastamise reegleid täiendada, sest apteekrid vajavad ühtseid juhiseid, mis käsitleks ka piiriülese retseptiga seotud regulatiivseid piiranguid.
Benu apteek ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Selts annavad igal aastal välja sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonna uurimistöö stipendiumi. Tänavu esitati stipendiumikonkursile viis uurimustööd ning komisjon otsustas stipendiumi välja anda kahele üliõpilasele: Reelika Jõgile uurimistöö eest “Cross-border e-prescriptions – the first experiences of the pharmacist in Estonia and Finland” (juhendajad kaasprof. D. Volmer, PhD L. Saastamoinen ja PhD J. Timonen) ning Hanna Keidongile uurimistöö eest “Nutika ravimikarbi vajadus hulgiravimikasutajatest patsientide ravijärgimuse parandamisel ja ravimite kasutamise jälgimisel − patsientide ja tervishoiutöötajate arvamused” (juhendaja kaasprof. D. Volmer).
Teise stipendiumi pälvinud töö uurimisobjektiks oli nutikas ravimikarp ja selle abivahendi võimalused muuta mitmeid eri ravimeid tarbivate patsientide ravi järgimine efektiivsemaks.
“Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on arenenud maades krooniliste haiguste puhul patsientide ravijärgimus 50 protsenti. Korrektne raviskeemi järgimine on eduka ravitulemuse saavutamise aluseks. Seetõttu käsitles uuring ühte Eesti kontekstis uut potentsiaalset lahendust — nutikat ravimikarpi,” selgitas uurimuse autor Hanna Kedong ning lisas, et näeb nutikate ravimikarpide näol lahendust eelkõige nende patsientide puhul, kelle ravijärgimatuse põhjuseks on mäluprobleemid. “Lisaks patsiendi heaolule pakuvad nutikad seadmed meelerahu ka lähedastele,” markeeris uurimuse autor kaasneva positiivse mõju.
Uurimistööde hindamisel lähtusid komisjoni liikmed uurimistööde valdkondlikust sobivusest, valitud uurimisteema olulisusest, töö kvaliteedist ja originaalsusest ning üliõpilase panusest töö valmimisel. Komisjoni liikmed tõdesid, et sel õppeaastal stipendiumi saamiseks esitatud uurimistööd valmisid aktuaalsetel teemadel ning tööde sisuline ja vormiline kvaliteet oli hea.
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja BENU Apteek on sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde rahastamiseks mõeldud stipendiume välja andnud kuuel õppeaastal. Stipendiumifondi ellukutsujad soovivad näidata, et tõhusam koostöö ülikooli ja erasektori vahel toob rohkem noori farmaatsiat õppima.
Fondist saavad uurimistööde stipendiume taotleda TÜ proviisoriõppe üliõpilased ning teadustöö fondist nii üliõpilased kui ka õppejõud. Uurimistööde stipendiumifondi suurus on sel aastal 1250 eurot ning komisjon otsustas selle jagada võrdselt mõlema stipendiaadi vahel. Stipendiumite saajad kuulutati välja eile, 20. detsembril.
