Kas on midagi keerulisemat kui oma aja planeerimine? Sageli arvavad inimesed, et teavad täpselt oma päevakava, kuid kui keegi hakkab näiteks tunnise täpsusega küsima nädala plaani, siis jääb suurem osa jänni. Tihti ei pruugi meie arvamus ja tegelikkus kokku minna.

Ajatarkus on sama oluline kui rahatarkus

Sageli ei oska inimesed ilma konkreetse eelarveta oma rahaasju planeerida, rääkimata siis veel ajaplaneerimisest. “Üks viis, kuidas oma kulutatud ajale otsa vaadata on jälgida, palju me oleme arvuti taga,” avab Changemakersi koolitaja Erkki Kubber esimese laeka. Ta soovitab tõmmata enda nutiseadmele näiteks Rescue Time rakendus, mille järgi näed väga täpselt, kuhu su aeg iganädalaselt tegelikult läheb.

Seejärel saab igaüks küsida endalt, kuhu see aeg tegelikult iga nädal kaob ning kas see on täpselt see, mida sa soovid oma ajalt saada. “Rescue Time’i kasuks räägib ka see, et rakendus saadab sulle ülevaate, kui kaua aega millelegi täpselt kulus ning kus enda aega enim veetsid,” lisab Kubber.

Võta appi kalender

“Kui aja mõõtmine on käpas, siis saab hakata ka eesmärke seadma,” selgitab Kubber. Hea võimalus oma tegevuse planeerimiseks on kalendri kasutamine. “Kui sa tead, mida soovid saavutada, siis tee nii, et ka su aeg näitaks, kuidas selleni jõuda.”

Muidugi ei tähenda see, et terve nädal peab kõik tund tunni haaval kirja olema pandud. “Minul on näiteks üks päev üldjuhul täiesti tühi. Sinna ongi mul pandud see, et seda päeva ma ei planeeri,” räägib Kubber, et tuleb jätta siiski ruumi ka spontaansusele.

Kalendri pidamine annab Kubberi sõnul hea võrdluse vaadata, kas see, mis kalendris kirjas ja kuhu aeg tegelikult läheb (Rescue Time andmed), vastab ka tegelikkuses üksteisele.

Ja mis vast kõige olulisem, kalendri pidamine ei maksa ju tegelikult midagi, kuid tulu võib tuua tohutult.

Kuidas saada hakkama sotsiaalmeediaga?

Üks saatanlik koht, kuhu meie aeg kaob on sotsiaalmeedia. Kui sageli saab korra pilgu heitmiseks mitmekümneminutiline skrollimise seeria. Ja kui ise ei ole nii tugev inimene, et piisab ainult endale ütlemisest, et ei ole vaja vaadata, mis uudisvoos toimub. Siis on võimalik kasutada väliseid abimehi. Näiteks News Feed Eradicator for Facebook. Lihtsalt lisad selle enda lisandina brauserile ja vastu vaatab järgmine pilt.

“Ehk uudisvoo asemel näed sa erinevaid tsitaate, mis ei võimalda sul niisama pidevalt oma uudisvoos ringi tuuseldada,” selgitab Kubber. Tsitaadid vahelduvad iga päev ning pakuvad omamoodi mõnusat vaheldust. 

Kas piiranguid on üldse vaja?

Tundub esialgu, et kas on selleks kõigeks vaja mingisuguseid piirajaid peale panna. Ja eks see tegelikult olegi valikute koht. “Kunagi arvasin ka seda ise, et kui ma ise ei tarbi tohutus koguses meediat, siis olen ühiskonnast välja lõigatud,” meenutab Kubber. Tegelikult infovoost ka siiski välja ei jäänud. Info tuli läbi tuttavatega rääkimise või tarbis Kubber raamatuid, mis rääkis, kuidas ühiskond meie ümber toimib. 

“Sarnaselt on ka enda aja mõõtmise, kalendri pidamise ja Facebooki feed’i jälgimisega. Saab sellega, kuid saab ka selleta,” räägib Kubber.

Kui on huvi, siis tasub katetada, mis muutub nädalaga, kui sead endale mingisugused piirangud või jälgid kaks nädalat, kuhu su aeg tegelikult läheb? “Meie tegevused määravad lõpuks ka meie tulemused. Valik on meie endi kätes,” lisab Kubber.