Kui jätta kooli kohustuslik kirjandus loetelust välja, siis võib keskmise inimese loetud raamatud väidetavalt kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Sageli on inimeste esimene küsimus enne raamatu kättevõtmist, milleks üldse lugemise peale aega raisata. Vaataks parem Netflixist mõnd seriaali – kiirem ja põnevam. Mis kasu raamatute lugemisest tegelikult saab?

Raamat aitab paremini uinuda

“Raamatute lugemisel on igasuguseid häid nippe – arendab lugemisoskust, sõnavara ja palju muud, kuid üks ütlemata äge kasutegur on see, et see aitab paremini uinuda,” toob sotsiaalse ettevõtte Changemakersi eestvedaja Erkki Kubber välja raamatute positiivseid omadusi. Tema sõnul ei tasu unustada, et magamisega tegelevad inimesed enda elus kõige rohkem, kui töötamine välja jätta, seetõttu on uni ülioluline osa elust.

“Lihtne esmamõte, mis tuleb, on arvatavasti see, et magama jääb siis, kui raamat on igav,” räägib Kubber levinud arusaamadest. Sellel on kindlasti tõepõhi all, kuid sügavam mõte on lugemisel see, et kui lugeda õhtul, aitab see uinuda mitmel erineval põhjusel:

Lugemine rahustab, sest ta on rahulik tegevus – selleks, et keha magamiseks ette valmistada, on tarvis aeglustada ja maha rahuneda, mida lugemine tegevusena väga edukalt teeb.

Lugemine aitab puhata ekraanidest – ekraanidest saab palju sinist valgust, aga aju vajab magama jäämiseks pigem punast. Seega füüsilise raamatu lugemine aitab vähendada sinist valgust, mis tähendab, et aju ei taha enam püsida ärkvel. Nii ongi võimalik paremini uinuda.

Lugemine puhastab pead – lugemine nõuab ühele asjale keskendumist, mis omakorda aitab taas ajul rahuneda ja see omakorda valmistuda uinumiseks.

Laiem silmaring

Inimesed loevad sageli uudiseid, et saada teadmisi sellest, mis meie ümber igapäevaselt toimub. “Ometi on uudised viimaste aastatel muutunud aina enam meelelahutuslikku laadi, kus uudisväärtuslikkust on võib-olla imepisike kild,” nendib Kubber.

Raamatutes, eriti erialases kirjanduses, on Kubberi sõnul aga vastupidiselt uudislugudele koondatud ühe autori parim teadmine, mis koosneb tegelikkuses sadadest või isegi tuhandetest uudiskillust. Nii aitab lugemine tohutult arendada teadmistepagasit, anda juurde faktiteadmisi. “Ja kui nüüd kogu seda saadud infot seostada ka päevakajaliste teemadega, siis saabki seltskondades eriilmeliste teemadega kaasa rääkida. Ja sageli hoopis sügavamal tasandil kui muidu.”

Raamat lahutab meelt ja arendab loovust

Nagu öeldud, siis inimesed loevad uudiseid sageli selleks, et oma meelt lahutada. Ja sellest ei saa ega peagi mööda vaatama ka raamatud. J.K. Rowlingu hittteose Harry Potteri seeriatega on üles kasvanud terve põlvkond loovamaid lapsi. 

Kes väikestest Potteri fännidest ei lootnud pärast esimese raamatu lugemist saada kutset Sigatüüka võlurite kooli? Ja kui lõpuks kutset ei tulnudki, siis tühjade kätega ka ei jäetud. Lastel tekkisid kujutluspildid ja mõtted sellest, mis kõik on võimalik. 

Räägiti, kuidas lapsed ei loe. Ometi olid Harry Potteri raamatud ju sadu lehekülgi paksud. Näiteks viies Harry Potter oli eesti keeles koguni 850 lehekülge ning noored neelasid kogu teose loetud päevadega. “Raamat lihtsalt lahutas meelt nii palju, et oldi valmis ohverdama oma uneaeg, söögikorrad või sõpradega kohtumised, ja seda kõike selleks, et saaks ainult lugeda,” räägib Kubber, kuidas raamat suutis lapsi ja noori paeluda ning nende fantaasia tööle panna.

Kas see oli omamoodi sõltuvus? “Kindlasti saab seda vaadata kui omamoodi sõltuvust, ainultraam on kordades suurem. Hea raamat haarab samamoodi nagu nutitelefon, selle vahega, et raamat paneb üldjuhul inimest ka enda elu ja ümbritseva peale mõtlema ning annab infot ja loob seoseid, milleni ilma raamatuteta ei jõuta,” märgib Kubber.

Seega, on raamatute lugemisel mitmeid kasutegureid ning kui omandada taoline kasulik harjumus, siis aitab see nii une-, kui elukvaliteedile kaasa laiemalt, sest parem uni, suurem loovus ja rohkem teadmisi võrdub rohkem rahulolu ehk paremat elu!