Eucerini blogi

Kas sina ka? Nahaspetsialist avaldab, milliseid peamiseid vigu eestlased oma naha eest hoolitsemisel teevad

Naha eest hoolitsemine ei ole suur kunst. Või teeme me seda lihtsalt täiesti valesti.Shutterstock

Ehkki naha vananemine on igati loomulik protsess, võivad valed või ebapiisavad hooldusvõtted teha karuteene ning viia enneaegsete vananemismärkide tekkeni. Milliseid vigu naha hooldamisel tehakse ning kuidas säilitada nooruslikult terve ja puhas nahk võimalikult pika eluperioodi jooksul, räägib esteetilise meditsiini õde Elli Maria Mäesalu.

Tegutsema asutakse siis, kui on juba liiga hilja

Enneaegsest naha vananemisest tingitud mured on Mäesalu hinnangul üks põhilisi probleeme, millega tal oma igapäevatöös tegeleda tuleb. “20ndates antakse meile n-ö andeks, mis me oma nahale teeme, olgu selleks liigne päike, magamatus, stress, füüsilise aktiivsuse vähesus, vee joomata jätmine, vale või puudulik nahahooldus jne. Kõik see hakkab endast märku juba 20ndate lõpus või 30ndate alguses, oleneb kahju hulgast,” selgitas ta.

Siiski asub enamik tegutsema alles siis, kui esimesed märgid silmale nähtavaks muutuvad, mitte varem. “Kui probleemid on veel paljale silmale nähtamatud, siis ei kiirustata alati tegelema. Aga kui muutused on juba silmnähtavad, siis on natuke see esimene paanika: ma vananen!” ütles ta.

Siiski ei saa tema sõnul salata, et naha vananemise puhul on väga suur roll pärilikkusel. “Vananemist mõjutab kindlasti geneetika: mõnel on rohkem vedanud kollageeni, elastiini jms naha noorusele vajalike komponentidega,” rääkis ta.

Samas mängib suur rolli ka keskkond, mille alla kuuluvad nii elustiil, uni, toitumine, trenn kui ka näiteks keskkonnasaaste. “Mina leian, et tänapäevaste teadmiste ja esteetilise meditsiini arenguga annab lausa väga palju enneaegset vananemist ära hoida,” kinnitas ta.

Levinud vigu saab edukalt vältida

Iga nahk on erinev ning eestlastele on reeglina iseloomulik heledam ja tundlikum nahk, mille hoolduses tehakse esteetilise meditsiini õe sõnul väga palju vigu. 

Ent millised on neist kõige levinumad? “Kõige olulisem, mille rõhutamist ma ei väsi iialgi – regulaarne päikesekaitsekreemi mittekasutamine! Selle puhul eksitakse nii erinevatel viisidel.

Arvatakse, et Eestis on vaja ninaotsale kreemi panna vaid rannas olles, sest ainult seal päike mõjub. Samuti arvatakse, et SPF-kreemiga ei saa D-vitamiini. Tegelikult saame silma kaudu juba 10 minutiga päikese käes viibides vajaliku koguse D-vitamiini kätte,” selgitas ta.

Ka nn D-vitamiini solaariumid on Mäesalu hinnangul vaid reklaamiartikkel. “Eksitakse ka kreemi kogusega: arvatakse näiteks, et ainult SPF-ga mineraalpuudrist piisab. Tegelikult peaks kreemi kandma rikkalikult: umbes kreegisuurune kogus üle näo, kõrvade, kaela, dekoltee ja ka käelabade – need piirkonnad on päikesele kõige haavatavamad,” juhendas Mäesalu.

Silmaümbrus vajab erilist hoolt

Esteetilise meditsiini õe sõnul jäetakse tihti tähelepanuta ka silmaümbrus, mis aga tegelikult vajab kaitset kõige enam. “Tegu on nii õrna nahaga, kus hakkavad peened miimikakortsud ilmnema esimesena. Tegelikult saab kvaliteetset kreemi kanda ilusti ka silmaümbrusele, kuigi kardetakse, et see ärritab silma,” rääkis ta.

Teine asi, mida nahaspetsialist noorte naiste puhul märkab, on kaela ja dekolteepiirkonna eest hoolitsemata jätmine. “Eriti soovitan hoolitseda kaela eest, sest sellega on ka esteetilises meditsiinis keeruline tegeleda – ühtset ideaalset protseduuri nagu ei olegi, vaid kombinatsioon mitmest ja ühele üks, teisele teine,” rääkis ta.

Naha pesemine ja meigi mahavõtmata jätmine teevad nahale samuti karuteene. “Meigi mahavõtmine on ikka levinum, kuid paljud ei tea seda, et nägu peaks ka hommikul pesema, mis siis, et õhtul sai ju pestud. Siis on hea öelda, et aga sa ju pesed hambaid samuti hommikul, kuigi öösel ju ei söö. Hommikuti on nahal ikkagi surnud naharakke ja tootejääke, need maha pestes suudavad hommikused tooted palju paremat tööd teha,” rääkis ta.

Samuti mängib rolli pesuvahendi valik. “Ei piisa veest, ammugi ei sobi tavaline seep või dušigeel. Need tooted on aluselised, aga nägu vajaks õrnalt happelist pesuvahendit, et mitte rikkuda naha pH-d. Aluseline keskkond nõrgestab nahabarjääri ja soodustab igasuguste põletike, ärrituste ja mikrofloora tasakaaluhäire teket,” selgitas spetsialist.

Näonahka tuleb koorida ettevaatlikult

Suur viga on Mäesalu sõnul ka teraliste koorijate kasutamine, seda eriti siis, kui kasutatakse toodet, mis on tegelikult kehale mõeldud. “Arvatakse, et tehakse justkui nahale sügavpuhastust ja nahk on pärast ju nii sile – see on vaid tundmus, tegelikult kraabivad osakesed nahapinda ja tekitavad sinna mikrokriime, jällegi muutub nahabarjäär nõrgemaks,” selgitas ta.

Samuti kardetakse tundlikuma naha korral igasuguseid happekoorimisi ja tooteid. See on Mäesalu sõnul müüt. “Tegelikult kasvatavad sellised tooted just naha “vaimu” ning muudavad teda aja jooksul tugevamaks ja vastupidavamaks igasugustele ärritajatele,” ütles ta.

Nahaprotseduuridel käimiseks ei pea olema vana

On ka inimesi, kes arvavad, et rasust nahka pole vaja üldse niisutada. Siiski paneb Mäesalu kõigile südamele, et rasu ja niisutatud nahk ei ole üks ja seesama.Kui rasust nahka meelega kuivatatakse (nt alkoholibaasil toodetega), siis hakkab nahk kompensatoorselt veelgi rasu tootma,” selgitas spetsialist.

Näiteks on akneravi väga kuivatav, mistõttu peaks sel perioodil kindlasti olema niisutavad tooted kõrval. “Valida saab ka kergemaid ja geeljamaid, ei pea olema paks ja rasvane kreem,” lisas ta.

Selleks, et käia spetsialistide juures nõu küsimas ning nahaprotseduuridel, ei pea sugugi mitte olema vanemas eas. “Tegelikult on ennetus alati parem kui tulekahju kustutamine. Lisaks ei saa teatud protseduure enam mingist vanusest tehagi, kuna selleks on liiga hilja,” ütles Mäesalu.

Ehkki geneetika vastu ei saa ning vananemine on igati loomulik protsess, soovitab Elli Maria Mäesalu võtta maksimumi sellest, mis inimesele on antud ning luua kõigest harmooniline tervik. “Mine julgelt nõustamisele ja saa teada, mis oleks just sulle parim lahendus, et saaksid oma naha kvaliteeti maksimaalselt säilitada ja boost’ida,” soovitas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.