Haarats, riietumiskonks või purgiavaja: üllatav, kui erinevaid abivahendeid tänapäeval olemas on

Soki jalgatõmbaja aitab neid, kes ei saa ise sügavale kummardada.Foto: Invaru

Elu on palju lihtsam, kui kasutada igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks tegevaid olmeabivahendeid. Invaru terapeut Mari Tani tutvustab, millised abivahendid olemas on. 

Invarus on lai valik praktilisi olmeabivahendeid, mis aitavad muuta igapäevaseid toiminguid, näiteks kasvõi toidu valmistamise ja söömise, mugavamaks ja lihtsamaks. Kuid lisaks sellele on nende tootevalikus abivahendeid ka käelise tegevuse toetamiseks ning enesehoolduseks. Kas sina oled mõelnud, kuidas erinevad käärid, haaratsid, riietumise abivahendid, avamis- ja keeramisabivahendid ning libisemisvastased tallad su elu lihtsamaks teevad. Aga just see on kõigi nende asjade eesmärk. 

“Lisaks eelmainitutele pakume erinevaid liikumisabivahendeid, et nii kodus kui ka kodust väljas oleks inimene võimalikult vähe sõltuv teistest inimestest ja saaks iseseisvalt paremini hakkama,” räägib Invaru terapeut Mari Tani.

Kas liigese ja lihase probleeme leevendab trenažöör või teraapiavaha?

Rääkides kodustest treeningvahenditest, kangastub üldjuhul kohe silme ette suur ja kobakas trenažöör, aga Tani sõnul on treeningvahendeid väga erinevaid. “Esmalt on vaja hinnata, milline kehaline tegevus on inimesel häirunud ja millised lihased vajavad tugevdamist ning seejärel leida sobiv vahend funktsiooni taastamiseks,” selgitab ta. 

Nii võibki treeningvahend olla nii pedaaltrenažöör jalgade tugevdamiseks ja liigesliikuvuse hoidmiseks või suurendamiseks kui ka teraapiavaha, mis on mõeldud käe- ja sõrmelihaste tugevdamiseks ning peenmotoorse osavuse taastamiseks. “Väga keeruline on soovitada abivahendeid, mis kõigile sobivad, eelistan alati inimest individuaalselt hinnata ning seejärel talle sobiva lahenduse ja teraapiavahendi leida,” ütleb Tani ja lisab, et kõige parem treeningvahend on see, mis toetab otseselt inimese hakkama saamist ja iseseisvust igapäevaelus.

Nii seljavalu kui ka muid lihasvalusid saab leevendada lihtsate koduste treeningvahenditega, mille abil keha päeva jooksul liikumises hoida. Näiteks saab teha kodus harjutusi lintekspanderi ehk kummilindiga või hoida end toas lihtsalt liikumises pedaaltrenažööriga, mida saab kasutada nii jalgade kui ka käte treenimiseks. Õlavöötmevalusid võib leevendada massaažipall, millega valulikke piirkondi masseerida. Oluline on jätkata ka sobiva koormusega jõuharjutustega ning hoida igapäevast kehalist aktiivsust.

Abivahendi küsimisel ei pea teadma, mida vaja on

Invaru esindustes käib igapäevaselt kümneid inimesi, kes otsivad endale või enda lähedastele igapäevaelu hõlbustavaid abivahendeid. “Meil on väga pädevad klienditeenindajad, kes oskavad inimesi õige vahendi leidmisel abistada. Rõhutaksin, et ise pole vaja kindlasti konkreetset abivahendit teada ja küsida – tuleks pöörduda klienditeenindaja poole ja rääkida murest või igapäevasest situatsioonist, millega on probleeme, ning seejärel saab koostöös klienditeenindajaga leida sobiva vahendi.” 

Tani selgitab, et inimene ei pruugi sageli isegi teada, milliseid abivahendeid on olemas igapäevategevuste hõlbustamiseks. “Kui paljud on teadlikud, et on olemas tuubipigistajad või purgikaaneavajaid?” küsib ta. Kahe soonega purgiavaja aitab vähendada kasutatavat lihasjõudu ja koormust liigestele. Kaane avamiseks lükatakse purk soonde, selle kaas lukustub ja avaneb lihtsalt purki keerates.

Riietumiskonks, haarats, jalapesuhari ja soki jalgatõmbaja on vaid mõned näited praktilistest abivahenditest, mis toetavad nii vanemas eas inimest, kel pole igapäevaseid toiminguid enam nii kerge sooritada, kui ka täiskasvanud, kes vajavad neid ajutiselt näiteks trauma korral. 

Pika varrega pesemishari kulub ära igaühele, sest oma selga on üsna keeruline korralikult pesta. Foto: Invaru

Kõige popim abivahend on …

Abivahenditest ostetakse sagedasti Invarust küünarkarke, kahe sangaga joogitopse ja potikõrgendusi. “Väga sageli küsitakse näiteks puusaliigese endoproteesimise järgselt mitut abivahendit korraga. Näiteks potikõrgendust, sokijalgatõmbajat ja haaratsit, kuna operatsioonijärgselt on teatud tegevused, nagu sügavale ette kummardumine või väga madalale istumine, patsiendi jaoks vähemalt paar kuud keelatud,” selgitab Tani.

Populaarsed on ka enesehoolduse abivahendid, nagu pika varrega pesemishari või erinevad käärid. “Väga kasulikuks on klientidele osutunud ka kõrge servaga taldrikud ning kohandatud söögiriistad.”

Kõrge servaga taldrikud on sobilikud ühe käega kasutamiseks näiteks insuldijärgselt, sest sealt ei lähe toit söömisel kergesti üle ääre ning seda on mugav kasutada nii abivajajal kui ka teda toitval abistajal. Samuti leiab spetsiaalseid joogitopse ja pisut raskemaid lusikaid, kahvleid ja nuge, mida on lihtne käes hoida näiteks neil, kelle käed värisevad. 

Küsimuse peale, kas mõni abivahend on teistest erilisem, vastab Tani, et iga abivahend, mis abistab inimest tema jaoks raskes olukorras, on tema jaoks kõige erilisem. “Tervete kätega inimene ei hinda kunagi nurga all olevat lusikat või rasket kahvlit nii kõrgelt kui inimene, kelle käeline osavus on häirunud või liigesliikuvus piiratud. Kui inimene saab tänu abivahendile iseseisvalt söömisega hakkama, siis see ongi tema jaoks eriline abivahend.”

Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna parim asjatundja Eestis. Üle Eesti üheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib iga kuu enam kui 10 000 abivajajat.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.