Talvel liikumine esitab väljakutseid kõigile, kuid eriti tähelepanelikud peavad olema ja oma käigud läbi mõtlema eakad ja liikumispuudega inimesed. Invaru abivahendikeskuse erilahenduste ja lao valdkonna juht Kadri Lemberg annab nõu, kuidas ratastooli, rulaatori või kepiga talvel lihtsamalt ringi liikuda. 

“Olgu see +1 kraadi või -20 kraadi, talv on alati väljakutseid pakkuv periood nii eakale, kelle tasakaal pole enam kõige parem, kui abivahendiga liikujale, sest meie tänavakoristus ei ole alati kõige paremal tasemel. Värske lumega on mõnikord lausa võimatu liikuda ka elektrilise ratastooliga,” tõdeb Lemberg.

Elektriline ratastool vajab samasugust lähenemist nagu auto

Kõigile elektrilise ratastooli või invarolleriga liikujatele ja neid abivahendeid kasutavate inimeste lähedastele paneb Lemberg südamele, et kuigi tegemist on mootoriga masinaga, millel on suurem võimekus, tuleb paksu lume korral arvestada, et mootori ja aku jõud ning ka rataste suurus ei pruugi olla muutunud olukorras piisav ja masin võib lihtsalt lumme kinni jääda.

Miinuskraadide juures tuleb arvestada ka aku võimekuse langusega – aku maht võib väheneda 0 kraadi juures kuni 30 protsenti. “Seega juba miinuskraadide juures peab arvestama, et tootja poolt lubatud läbisõit väheneb oluliselt ja ekstreemsete külmade korral võib inimene teel hätta jääda, kui sellega ei arvesta.” Ta lisab, et erinevate ratastooli ja invarolleri mudelitel on lubatud läbisõidu näitajad erinevad, nii nagu ka mootori ja aku võimsused, seega on oluline abivahendi kasutajal seda teada, et ta oskaks paremini talvistes tingimustes enda liikumisi planeerida. 

Oluline on siinkohal ära märkida, et tähelepanu peaks pöörama ka aku vanusele ja kas laadimised on toimunud korrapäraselt- see kõik võib mõjutada aku eluiga ja mahtuvust. Soovitatav on kontrollida elektrilise abivahendi akude mahtuvust ja korrasolekut regulaarselt, eriti kui neid kasutatakse sageli või kui nad on seisnud pikka aega laadimata.

Elektrilist ratastooli ja invarollerit tuleb kindlasti hoida varju all ja soovitavalt + kraadidega ruumis. Oluline on ka see, et masina saab ruumis kerge vaevaga laadima panna, mis tagab, et liikuma minnes on akud täis. 

Planeeri käike ja ära liigu üksi 

Lumerohke, libeda või krõbeda külmaga soovitab Lemberg abivahendiga liikujatel hoolega läbi mõelda, kas ikka on vaja sel kõige kehvema ilmaga päeval käik ette võtta. “Loomulikult ei soovi keegi edasi lükata arstiaega, aga poe külastust on võimalik edasi lükata, keegi teine poodi saata või tellimus kulleriga teha.” 

Talvisel ajal võiks liigelda koos saatjaga. “Kui abivahendiga juhtub midagi, siis on abiline kohe olemas. Nimelt võib väga külma ilmaga ülikiiresti tekkida alajahtumine ja olukord muutuda eluohtlikuks,” selgitab Lemberg. 

Ta lisab, et trauma või haiguse tõttu võib olla häiritud inimese tundlikkus kätes, jalgades ning seetõttu ei pruugi inimene tunnetada külma ja valu nii nagu toimiva tundlikkusega inimene. Seetõttu ei pruugi inimene aru saada, kui külm on juba liiga teinud.

Pane rõhku ilmastikukindlale riietusele

Ratastoolikasutajatel on olemas spetsiaalsed talvised lihtsasti kasutatavad soojakotid, mis aitavad jalgu soojas hoida. Kui katet ei ole, soovitab Lemberg asetada jalgadele kasvõi mõne paksema pleedi või teki. Siis tuleb aga tähele panna, et tekk ei takerduks esiratastesse. 

“Ratastoolis inimene, eriti elektrilise ratastooli kasutaja, ei liiguta end väga palju – seega tuleb riietumisel mõelda, kuidas vältida külmetamist ja külmakahjustusi.” 

Esimene kiht riideid ehk kehalähedane kiht peab juhtima tekkiva niiskuse nahapinnalt eemale – head on funktsionaalsetest kiududest materjalid, mitte puuvillane materjal. 

Riietuse teine kiht on sooja hoidmiseks ja selleks sobivad villased, fliis- ja muud kohevad materjalid, mis aitavad talletada soojust. 

“Kolmas ehk pealmine kiht pakub kaitset väliste tingimuste eest ehk siis ilmastikukindlast materjalist joped ja mantlid,” kirjeldab Lemberg.

Olulisel kohal on ratastoolikasutajate puhul ilmastikukindlad kindad, mis märga ja külma tõukevõru lükates käsi kaitsevad. “Sobivad võivad olla ka jalgrattakindad või talvised aiatööde kindad, mille peopesa on nahksest või nakkuvast materjalist. See tagab märja ja libeda tõukevõru pinnaga parema kontakti ja nii on ratastooli kergem edasi lükata,” kirjeldab Lemberg, soovitades kanda kaasas varu kindapaari, kui ühed peaksid märjaks saama.

Kepid, kargud ja rulaatorid libedakindlaks

Keppide ja karkude kasutajate elu teevad talvel lihtsamaks spetsiaalsed talvised kroonid ja teravikud, mille saab abivahendi “talla” külge paigaldada, et abivahend jäisel pinnal ei libiseks. “Kindlasti on kepi ja karguga liiklejale oluline, et tema jalatsid on korrektse mustriga ja libisemiskindlad ning liikumistempo rahulik,” jätkab Lemberg.

Ta soovitab liikuda pigem väikeste sammudega jalgu tõstes ja krobelisel libedal teel vältida jalgade libistamist, sest takistuse taha võib komistada ja kukkuda. 

Talvistes oludes on mõistlik liikuda aeglaselt, kõndida väiksemate sammudega ning hoida jalad pisut rohkem üksteisest eemal – nii on liikumine stabiilsem. 

“Selleks, et ümbritsevaid ohte õigel ajal märgata, on oluline pilk üles tõsta, mitte enda ette maha vaadata. Alla vaadates on ka kukkumise oht suurem, kuna keha raskuskese on ettepoole kallutatud,” selgitab Lemberg.

Rulaatorite kasutajatel tasub talvisel perioodil kaaluda suuremate ratastega mudeli kasutamist, et takistustest ja lumest oleks lihtsam läbi minna.

Jäistes oludes liikumise lihtsustamiseks on võimalik jalanõude külge kinnitada spetsiaalsed libisemisvastased tallad, mida on tänu takjapaelale lihtne paigaldada. 

Miks mitte paigaldada ratastele suusad

Manuaalse ratastooli puhul tasub mõelda suure esiratta ehk Freewheel abivahendi paigaldamisele, mis muudab ratastooli kolmerattaliseks. “Kuna pisikesed esirattad võivad rasketes tingimustes olla lisatakistuseks, tõstab Freewheel need üles,” räägib Lemberg. 

Teine võimalus on kinnitada esiratastele hoopis suusad. Lihtsalt klambritega paigaldatavad suusad sobivad ka lapsevankrile ja olemas on ka spetsiaalsed tugiraamidele mõeldud suusad. 

Talvisel perioodil on manuaalse ratastooli omanikul mõistlik omada kahte paari rattaid, niinimetatud tubasemaid ja talvisemaid rattaid, mida on võimalik kiirelt ja lihtsalt ümber vahetada. “Õue minnes paned toolile alla suurema mustriga ja laiema rehvipinnaga talverattad ja tuppa tagasi tulles asendad need nn. tavapäraste rehvidega ratastega. Sel moel väldid ka pori ja muu mustuse tuppa toomist.”

Kontrolli rehvirõhku ja pidureid

Ratastooli kasutajad, kes kasutavad abivahendil õhkrehve, peavad järjepidevalt kontrollima, et abivahendi rehvides oleks õige rõhk ja  pidurid töötaksid korrektselt. Talvistes oludes teevad liikumise lihtsamaks suurema mustriga ja laiemad rehvid. Lisaks on maastikuratastega ratastoolide jaoks saadaval naastrehvid, mis haakuvad libedal teel paremini ja muudavad liikumise ohutumaks. Oluline on aga meeles pidada, et nii nagu jääteravikke, ei ole ka naastrehve mõistlik kasutada sisetingimustes, kuna need võivad rikkuda põrandat.