Näljatunde käes kannatamine pole just tore. Seetõttu on kasulik planeerida lisaks kolmele toidukorrale päeva ka vahepala. See tähendab põhimõtteliselt, et piiratud koguses ja läbimõeldult näksimine on tervisele isegi kasulik.
Iseenesest on toitumise juures kõige olulisem, et see oleks igapäevaselt mitmekülgne ja kaloreid saaks keha just parasjagu. Kaetud peaks saama kehale nii vajalike makrotoitainete ehk süsivesikute, valkude, rasvade, kui ka mikrotoitainete – vitamiinide, mineraalide vajadus.
Kuigi teoreetiliselt võib need vajadused katta ka ühe toidukorraga päevas, on reaalsuses selle saavutamine väga keeruline. Üldlevinud praktika näitab, et mida vähem on päevas toidukordi, seda keerulisem on kirjeldatud eesmärgini jõuda.
Hoiab veresuhkru stabiilsena
Peamiste toidukordade vahel vahepala söömine aitab hoida veresuhkru taset stabiilsena. See tagab vajaliku energia ja toitainete pideva tarbimise ning võimaldab vältida liiga suuri eineid, mis koormavad keha ebamõistlikult raskelt.
Üldiselt võiks piirduda ühe või kahe toidukorravälise vahepalaga, sest liiga tihe snäkitamine paneb veresuhkru kõikuma. Kõrge veresuhkur võib anda lühiajalise energialaengu, kuid seejärel järgneb sageli veresuhkru langus, mis võib tekitada näljatunnet ja väsimust. See võib soodustada ka suhkrusõltuvust ja halbu toitumisharjumusi.
Silmas tuleks pidada ka vahepalade tarbimise aega. Parim aeg vahepala söömiseks on tavaliselt hommikul või pärastlõunal. Kui vahepala tarbitakse õhtul enne magamaminekut, võib see häirida une kvaliteeti.
Levinud vead
Vahepalade valimisel on levinud viga valida ebatervislikke või totainetevaeseid suupisteid. Sageli eelistatakse kiirtoite, suhkrurikkaid või töödeldud snäkke, mis annavad küll lühiajalise energialaengu, kuid ei sisalda piisavalt kasulikke toitaineid.
Samuti esineb väga kergesti ebatervislike vahepalade puhul kalorite hulga alahindamist, ehk arvatakse, et vahepala on kalorivaesem, kui see tegelikult on.
Lisaks selline lühiajaline energialaeng võib aidata kaasa veresuhkru märgatavamale kõikumisele, tekitades uimasust ja väsimust.
Ups, ma sõin tüki kooki
Kui satud sööma ebatervislikuvõitu vahepala, näiteks kohvikus tükk torti, pole põhjust paanikaks. Üks üksik ebatervislik vahepala ei riku kogu toitumist. Oluline on mitte end süüdistada ega lasta sel ühekordsel eksimusel end heidutada. Parim lähenemine on võtta seda kui erandit ning järgmistel söögikordadel tervisliku toitumise põhimõtete järgimist jätkata.
Tervisliku vahepala puhul on eelkõige oluline valida pidada silmas, et see sisaldab tervislikke toitaineid. Tervislikud vahepalad peaksid olema rikkad valkude, kiudainete ja vitamiinide poolest.
Näiteks võib valida puuvilju, köögivilju, pähkleid, seemneid, täisteratooteid, jogurtit või kodujuustu. Need toidud annavad kehale vajalikke toitaineid ning aitavad hoida veresuhkru taset stabiilsena. Neile, kes tegelevad spordiga, on omal kohal ka energia- või valgubatoonid.
Mitte liiga toitev
Oluline on ka vahepala suurus. Tavaliselt soovitatakse vahepala suuruseks valida umbes 100-200 kalorit. See tagab, et keha saab vajaliku energia, kuid vahepalade ülesanne ei ole täita kõhtu liialt palju. Kui vahepala on liiga suur, võib see põhjustada seedeprobleeme või liigset kaalu.
Silmas tuleks pidada ka vahepalade vaheldusrikkust. Kui tarbitakse ühte ja sama vahepala liiga tihti, võib see põhjustada toitumisprobleeme ning ka keha võib muutuda selle toidu suhtes tundlikuks. Seetõttu on soovitatav proovida erinevaid vahepalasid ning süüa neid erinevatel päevadel.
Lisaks on oluline silmas pidada ka oma toitumise eesmärki. Kui eesmärk on kaalulangetamine, tuleks valida madala kalorsusega vahepalasid, mis samal ajal annavad täiskõhutunde. Kui aga eesmärk on lihasmassi kasvatamine, tuleks vahepaladesse lisada rohkem valke.
