Hemorroidid on väga sagedasti esinev elukvaliteeti häiriv tervisemure, millest rääkimine võib olla piinlikkust tekitav.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) üldkirurg Airi Tark aga rõhutab, et arsti jaoks ei ole olemas piinlikke probleeme. Mõistlik on valehäbist üle saada ning spetsialistiga konsulteerida, et välistada sarnaste sümptomitega tõsisemad haigused ning leida murele lahendus.

Kuidas ennast aidata?

Dr Airi Tark toob välja, et hemorroidid on kõige enam levinud seedetrakti probleem, mis puudutab vähemalt kolmandikku rahvastikust. Erinevate uuringute alusel on leitud, et iga teine üle 30-aastane inimene on elus kannatanud või kannatab hemorroidide tõttu. 

Hemorroidid ehk anaalvarikoos tekib pärasoole lõpposa päraku veresoonte laienemisel ja neid jaotatakse välimisteks, mis on näha väljaspool pärakut ning sisemisteks, mida näeb tavaliselt peale tualetis käimist, mil komud prolabeeruvad välja. 

Hemorroididest tingitud vaevused kipuvad sagenema ka näiteks raseduse ajal. Seda suuresti näiteks seetõttu, et hormonaalsed muutused soodustavad kõhukinnisust ning suurenevast emaka survest vaagna veenidele.

Dr Tark soovitab, et kui hemorroid on alles tekkinud, on omal kohal elustiili- ja dieedimuutuste tegemine, millega kaasnevad kasulikud toimed. 

“Oluline on kõhutegevus ja kaal normis hoida, piisavalt vedelikku tarbida ning liikuda. Meeles peab pidama, et juba tekkinud hemorroidi need meetmed täielikult ära ei kaota, kuid aitavad vähendada hemorroididest põhjustavaid ebamugavaid sümptome ning tüsistusi,” selgitab ta.

Oluline vältida hemorroidide ägenemisel kõhukinnisust, raskuste tõstmist, jalgrattaga sõitmist ja pikalt istumist. Tualetis käimisel ei peaks kasutama paberit, vaid end hoopis pesema või kasutama niiskeid salvrätte. 

Ägeda valu puhul soovitab dr Tark kasutada vajadusel valuvaigisteid ning hea lokaalse valu vaigistava toimega on ka jääkuubikud. 

Kui probleem ägeneb, võib kasutada apteegi käsimüügi salve (väliste hemorroidide puhul) või küünlaid (sisemiste hemorroidide puhul). Käsimüügi ravimid sisaldavad enamasti looduslikke komponente, mis rahustavad ärritunud pärakut ning neid võib kasutada kuni nädal aega järjest. 

Millal otsida abi arstilt?

Dr Tark viitab, et hemorroidide kõige sagedaseim sümptom ehk veri tualettpaberil võib olla hirmutav ning on enamikule meist märgiks, et midagi on valesti. Kuid ka päraku piirkonna sügelus, valu tualetis käimisel, veenikomu ehk tihe moodustis päraku ümbruses ning selle pärakust väljalangemine vajab eraldi tähelepanu. 

Ta toonitab, et kui kodused meetmed ühe-kahe nädala jooksul olukorda ei leevenda, peaks pöörduma esmalt perearstile, kes täpsustab diagnoosi ja tõhustab ravi, väljastades retseptiga saada olevaid salve või küünlaid ning suunab vajadusel spetsialistile.

Suuremal osal juhtudest on dr Targa sõnul küll tegemist tavalise pärasoole veenilaiendite sümptomitega, kuid kõigi nende vaevuste põhjuseks võivad olla ka erinevaid soolestikuga seotud haigused, kaasa arvatud kasvaja. Seetõttu võivad olla vajalikud täpsustavad uuringud. 

Eriti alarmeeriv on, kui pärasoole veritsuse ja valuga kaasnevad üldine nõrkus, kõhutegevuse häired (nt kõhulahtisuse ja kõhukinnisuse vaheldumine) ning söögiisu vähenemine. 

“Sooleuuringut peaks kindlasti tegema eelnevalt nimetatud kaebustega patsiendile alates 50. eluaastast, et välistada kasvajaline haigus. Meeldetuletuseks – Eestis on soolevähi esinemissagedus tõusnud, avastatakse ligi 1000 uut  vähijuhtu aastas ja haigusest tabatud inimesed on järjest nooremad,” toonitab dr Tark. 

Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on Eestis kasutusel sõeluuringuprogramm, milles kutsutakse osalema 60–69 aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel kutse. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti või pereõde. Vastuvõtul saab patsient kodus väljaheiteproovi võtmiseks vajaliku komplekti. Komplektis on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea aga tingimata kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti poole pöörduda ning avaldada soovi sõeluuringus osaleda.

Unarusse ei maksa asja jätta

Dr Tark toob välja, et kui hemorroide ei ravita, on üks võimalik tüsistus tromboseerunud hemorroidid, mille sümptomiteks on valu istumisel, kõndimisel ja defekatsioonil, päraku ümbruse sügelus, veritsus defekatsioonil, turses ja valulikud ning lillakad moodustised päraku ümber. 

Tromboseerunud hemorroidid võivad muutuda põletikuliseks ning välja võivad kujuneda mädakogumikud. Sel puhul on vajalik juba kirurgiline sekkumine. Esimese kolme ööpäeva jooksul on soovitatav mädakogum kirurgiliselt avada ning tromb välja lasta, kuna käsitlemata jätmisel võib see tekitada hemorroidi komu seina nekroosi ja verejooksu. 

Väikesed, olulise valuta komud võivad medikamentoosse raviga iseenesest n-ö lahustuda ehk resorbeeruda paari nädala jooksul.

Teine oluline tüsistus on korduvatest verejooksudest tingud kehvveresus (aneemia), mis võib vajada rauaasendusravi ning mõjutab seeläbi kogu organismi tööd. 

Kas hemorroidide teket saab ennetada? 

Kõige lihtsam ja esmane ravimeetod on dr Targa sõnul hemorroidide tekke riskifaktorite kõrvaldamine.

• Väldi kõhukinnisust! Jälgi, et sööksid kiudainerikast toitu ning tarbiksid piisavalt vedelikku. 
• Ära lükka edasi soole tühjendamistungi! Tualetis käies väldi pingutust ja kiirustamist. 
• Liigu ning treeni jalalihaseid, väldi suurte raskuste tõstmist!
• Vaheta kõhukinnisust tekitavad ravimid (nt antidepressandid) võimalusel teiste vastu või kombineeri neid lahtistitega.
• Väldi ülekaalulisust!

Rasedatele kehtivad samad ennetussoovitused ning tähelepanu tuleks suunata kõhutegevuse soodustamisele ja liikumisele. Küll aga peab silmas pidama, et kõik lahtistavad ravimid ei sobi rasedatele ning ravimit valides tuleb pidada nõu apteekri või arstiga.