Augusti tuntakse rahvasuus mädakuuna ning veendumus, et siis kipuvad haavad kergemini “pahaks minema” ja operatsioonidele ei tohiks seetõttu isegi mõelda, pole kadunud kusagile. Selgitasime välja, kas tegemist on müüdi või tõega.
Asi on hoolduses
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud-lektor Ljudmila Linnik nendib augustist ning haavadest kõneldes, et suvised kõrged temperatuurid, seltskondlikud tegevused ja tihedad ajagraafikud muudavad haavade paranemise protsessi keerulisemaks.
Ta täpsustab aga, et paranemisprotsessi mõjutab mitte august iseenesest, vaid see, et suvel nauditakse tavalisest rohkem vabaõhutegevusi, mis võivad põhjustada sideme määrdumist näiteks higi ja mustusega ning plaastrid kipuvad lahti tulema.
Ette tuleb ka, et lahtise haavaga minnakse näiteks ujuma. Eriti järved või ojad aga võivad olla saastunud erinevat tüüpi jäätmetega, mis haava paranemist sugugi ei soodusta. Need tegurid toovadki Linniku kinnitusel kaasa suure riski infektsiooni tekkeks.
Linnik täpsustab, et mitte ainuüksi augustis, vaid suvel üleüldse kiputakse sageli plaastriteta liikuma. Kui haava pind kuivab liiga kiiresti, võib see hakata paranema väljastpoolt sissepoole, jättes potentsiaalselt nakkava materjali nahakihtide alla kinni ning seetõttu võivad tekkida infektsiooninähud.
“Kui teame ja järgime haavahoolduse põhimõtteid, siis saame riske vähendada ja ei ole oluline, kas tegemist on suve või talvega,” kummutab Linnik seega müüdi augustist kui haavade mändanema minemise põhjustajast.
“Oluline on mõista, et paranev haav tuleks hoida niiskena ja stabiilse temperatuuriga, kasutades kaasaegseid haavahooldustooteid. Suureks abiks on ka perearstid ja -õed, kes oskavad anda soovitusi, kuidas käituda haavaga, et mitte takistada paranemisprotsessi,” suunab ta.
Mida ütleb uuring?
Veresoontekirurg Veronika Palmiste on oma Facebooki lehel vanast ajast jäänud arvamuse suhtes resoluutne öeldes, et kunagi võis sellel jutul ehk olla oma tõetera sees, kuid enam mitte.
Kõik haiglad eelkõige Euroopas panustavad Palmiste sõnul väga palju ressursse selleks, et haiglas tekkivad infektsioone vähendada ning välistada igasugune võimalik sesoonsus haavainfektsioonides. Palmiste viitab, et tegi üliõpilasena prospektiivse uurimustöö Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudis ja Tartu Ülikooli kirurgiakliinikus just sellel teemal.
“Võrdlesime erinevatel puhtuseastmega operatsioonidel käinud patsiente ning nende paranemist. Tulemuseks oli see, et haavade mädanema minekul ei olnud vahet, kas operatsioon oli tehtud jaanuaris või augustis. Seega ei õnnestunud tõestada haavade mädanemisel sesoonsust,” lükkab ka Palmiste ümber müüdi augustist kui kuust, mil operatsioonile minna ei tohiks.
