Soojad ilmad ahvatlevad välja kraamima lahtiseid jalanõusid. See tähendab, et lagedale ilmuvad ka mitmesugused jalamured, muuhulgas lõhenenud kannad. Lõhed ei näe head välja, kuid lisaks sellele võivad tekitada kõndimisel valu, praeguneda lausa nõnda sügavalt, et veri väljas, muutuda põletikuliseks ja põhjustada halvemal juhul lausa tõsiseid infektsioone. 

Mis lõhesid tekitab, missugune on kannalõhede ravi ning millal on põhjust pöörduda arstile?

Miks lõhed tekivad?

Kui jalalabade tegelikult üsna tundlik nahk muutub liiga kuivaks, ei veni see enam nii nagu vaja, võib lõheneda ja jätta kandadele praod ehk lõhed. Lisaks kuivusele võib kannanaha pragunemisele hoogu juurde anda muuseas ka näiteks see, et kannad pisut väikeseid jalatseid, oled ülekaaluline või pead tööl pidevalt jalgel püsima. 

Et kannalõhesid ennetada, tuleb nahk hoida korralikult niisutatuna, see tähendab korra või kaks päevas jalgade kreemitamist. Tavaline niisutav kreem ei pruugi karmi tallanaha jaoks olla aga piisav, seetõttu on soovitatav soetada kindlasti septsiaalne jalakreem või palsam, nagu näiteks Dermatonic Once, mida on vaja kanda tallaalustele kahjustunud kohtadele vaid üks kord päevas. 

Esimesed tulemused on näha juba ööpäeva möödudes. 

Mida teha, kui kandadel on lõhed?

Juba tekkinud väga karedat nahka või pisemaid lõhesid saab leevendada kodus. 

Selleks on soovitatav u 10-15minutilise jalavanniga nahk pehmendada. Vette võib lisada mõnd niisutavat ja pehmendavat õli või soola. Seejärel tuleb kandu pimsskivi või õrna kannariiviga ettevaatlikult raspeldada, jalad kuivatada ning tõhusa niisutava jalakreemi või palsamiga sisse hõõruda. Pärast protseduuri tõmba jalga puuvillased sokid, siis imendub hooldusvahend paremini. 

Mida kindlasti teha ei tohi?

On paar asja, mida lõhenenud kandadega kindlasti teha ei tohi, sest nõnda muudad olukorra ainult hullemaks.

• Ära ignoreeri probleemi! Kuivasid lõhenenud kandasid ei tohi jätta tähelepanuta, sest sest probleem iseenesest ei lahene. Aja jooksul muutuvad lõhed tõenäoliselt hoopis sügavamaks ning see suurendab ohtu infektsioonide tekkeks. 
• Ära töötle väga karedaid ja juba pragunema kippuvaid kandasid/taldasid raspliga jõuliselt. See võib vastupidiselt loodetule probleemi hoopis süvendada.
• Ära pese või leota jalgu liiga kuumas vees! Liiga soe vesi kuivatab nahka rohkem, kui arvata oskad, seega kasuta vannis või duši all käies jalgade puhastamiseks leiget vett.
•  Ära kasuta liiga “kangeid” seepe! Vali jalgade hooldamiseks leebetoimeline seep, mis ei kuivata niigi kuivavõitu nahka.

Millal otsida abi spetsialistilt?

Enamasti on kannalõhed tõepoolest vaid kannalõhed, mõningatel juhtudel tuleb neisse aga suhtuda pisut ettevaatlikult, sest lõhesid võivad põhjustada ka teatud haigused. 

Kannanaha paksenemine võib viidata näiteks ekseemile või seeninfektsioonile. Seda võivad soodustada ka psoriaas, kilpnäärme alatalitlus ja diabeet. Eriti tähelepanelik tuleb jalahoolduses olla diabeetikutel, sest diabeetilise neuropaatia korral ja kalluse (mõhnkoe) esinemisel on neil 14 korda suurem risk haavandite tekkeks. Üle kolmveerandi (täpsemalt 80%) haavanditest tekib aga just kallusekahjustusega nahal.

Kuna ka üsna tagasihoidlikuna näiv kriimustus võib diabeetikutele tähendada ohtliku haava tekkimist, on neil soovitatav kreemitada jalgu nahakuivuse vastu tõhusalt võitleva palsamiga. Esmatähtis on aga hoida haigus kompenseeritud ja veresuhkur normi piires. Veresuhkru taset saab mõõta glükomeetriga ning selle normi piires hoidmine aitab vältida haiguse tüsistusi.

Spetsialisti poole tuleks kannalõhede puhul pöörduda aga siis, kui lõhed kipuvad veritsema või on punased ja tulitavad. Need tunnused viitavad, et tekkinud on kannalõhe põletik. Samuti võiks (pere)arstiga nõu pidada siis, kui oled proovinud kannalõhesid koduste vahenditega ise ravida, kuid paranemismärke ei näha ei ole.