Peatäid on ebameeldivad pahalased, kes hakkavad levima enamasti sügisel koos kooliaasta algusega. Uurisime, kas elektrooniline täikamm on pedikuloosi ehk peatäitõbi vastu ka tõhus relv ning kui kauaks peab peatäidega laps koolist või lasteaiast koju jääma.
Kuidas teha täitõrjet?
Paljud meist mäletavad lapsepõlvest, et täidega võideldi praegu üsna veidrana tunduvatel viisidel. Kes istus saunalaval, kilekott kärbsemürgiga üle pihustatud juustele tõmmatud, kelle pea aeti pisarate saatel sootuks kiilaks, kellele määriti pähe petrooleumi. Peatäidest lahtisaamine võib ka nüüdsel ajal olla üsna vaevarikas ja tüütu, kuid soovitused ja võitlusvahendid on õnneks hoopis inimsõbralikumad.
Tallinna Merivälja Kooli kooliõde Anu-Ell Kruusmann rõhutab, et kui ühel pereliikmel on täid, on oluline kontrollida kõigi pereliikme juukseid, veendumaks, ega täid pole neissegi pesa teinud. Kui aga täisid avastatakse pereringis teistelgi, peab kindlasti ka neid ravima,” toonitab Kruusmann.
Ta lisab, et täitõrjet tuleks teha apteegis müüdavate spetsiaalsete täitõrjevahenditega. Ennetuseks ja abiks võiks aga kasutada ka spetsiaalset täikammi. Eriti hea on see juhul, kui peres palju lapsi või nakatutakse peatäitõppe tihti.
Teadusuuringuga on kindlaks tehtud, et n-ö tuvastuskammimine elektroonilise kammiga on täide leidmiseks hoopis efektiivsem kui visuaalne kontroll.
Linus Medicali tootejuht kinnitab, et näiteks Visiomed® laboratooriumis välja töötatud ja katsetatud täikamm ZAP’X™ on tõhus ning juukseid ja peanahka see kuidagi ei kahjusta.
“Kammipiidest tulev elektripinge hävitab täid ja tingud ning eemaldab need juustest. Kuna täikammiga töötlemisel ei kasutata keemilisi toimeaineid, võib sellega protseduuri teha nii tihti kui vajalik. Seda ka lastel,” selgitab ta.
Et kamm oleks võimalikult tõhus, tuleb juukseid kammida hoolikalt salkhaaval, vähemalt korra päevas 7-10 päeva jooksul. Kui täi või ting on juustes ja satub kahe pii vahele, tekib lühis, kamm teeb surisevat häält ning samal ajal saab pahalane elektrilöögi, mis ta hävitab. Kui täi sibab edasi, ei jäänud ta järelikult korralikult piide vahele ning lühist ei tekkinud.
Üks hea külg on elektroonilisel kammil lisaks tõhususele veel. Tõsiasi on, et pedikuloosiga võib nakatuda taas ja taas. Kui šampoonidel-spreidel on teatud säilivusaeg, siis kammil seda ei ole ning sahtlisse ootele jäänud vahendi saab vajadusel jälle abiks võtta. Ning nagu öeldud, saab seda kasutada ka profülaktikaks, kui on näiteks teada, et lapse lasteaiarühmas või klassis on pedikuloos liikvel.
Anu-Ell Kruusmann viitab veel, et Terviseamet soovitab täitõrjet läbi teha kaks korda 8-10 päevase vahega, ühtlasi tuleb kodus rakendada kõiki vajalikke meetmeid haiguse ennetamiseks ja uuesti nakatumise vältimiseks.
Haigega kontaktis olnud riideesemed (mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jms) tuleb pesta pesumasinaga vähemalt 20 minutit ning masinapesuks mittesobivaid esemeid hoida kaks nädalat suletud kilekotis.
Kamme ja juukseharju tuleb hoida 60°C vees 5–10 minutit. Toad tuleb põhjalikult tolmuimejaga koristada. Täpsema juhendi täide leviku peatamiseks leiad Terviseameti lehelt SIIT.
Millal võib laps minna kooli või lasteaeda?
Anu-Ell Kruusmann toonitab, et kindlasti tuleks nakkusest teavitada kooli või lasteaia tervishoiutöötajat. “Täid levivad lastekollektiivis väga kiiresti ja ülioluline on, et kõik juhtumid avastatakse,” toob ta välja põhjuse.
Ent kui kauaks peab pedikuloosiga laps koju jääma – kas näiteks juba järgmisel päeval pärast täitõrje tegemist võib osaleda õppetöös või peab kodus olema pikemalt?
Peatäide ehk pedikuloosiga nakatunud lapsi kooli ja lasteaeda ei lubata. Lastekollektiivi võib naasta kõige varem 12 tundi pärast ravi alustamist. Terviseameti esindaja Kirsi Pruudel paneb aga südamele, et laps peab kollektiivi naasmiseks olema nakkusohutu teistele lastele. Ta soovitab, et seda, kas laps on eluvõimelistest peatäidest vaba ja tohib taas osaleda õppetöös, võib kontrollida kooliõde.
Pruudel toonitab veel, et lisaks koolis või lasteaias käimisele peaks pedikuloosi ilmnedes ajutiselt peatama ka lapse osalemise suurendatud nakatumisohuga huviringides (nt teatristuudios), kus ei saa välistada laste riietuse, kostüümide kokkupuudet või vahetamist. Seda kuni täieliku vabanemiseni peatäidest.
