Linus Medical - meditsiiniseadmete spetsialistid

Stoomipatsientide nõustaja: praegu on olukord superluks, vanasti kasutati stoomikotina kilekotte ja isegi kilukarpe

Stoomipatsiente nõustav Riina Kaseväli kinnitab, et stoomioperatsiooni ei tehta kunagi niisama, vaid ikka sellepärast, et see annab juurde palju eluaastaid. "Olen kokku puutunud kliendiga kel stoomistaaži 30 aastat ja ka lausa 100-aastase stoomipatsiendiga," avaldab ta.Foto: Linus Medical

Varem õena töötanud Riina Kaseväli on viimased 15 aastat nõustanud Linus Medicalis kliente, kellel on küsimusi ja muresid, mis seotud stoomiga. Infoliinile helistajaid Riina sõnul jagub ja ta nendib, et stoomi rajamisega lõppevate haiguste puhul on enamasti tegemist n-ö moodsa ajastu haigustega ning kliente paraku tasapisi lisandub.

Riina rõõmustab aga, et muus osas on olukord stoomirindel siiski väga-väga palju parem kui varem ning abivahendite ja -toodete valikut ei anna umbes kolmekümne aasta taguse ajaga üldse võrrelda. 

“Stoomi rajamise operatsioonidega oli siis Eestis alles alustatud, aga stoomikotte saada ei olnud ja igaüks pidi endale ise asenduseks midagi leidma. Mulle on kliendid rääkinud, et kasutati kilekotte ja isegi kilukarpidest on kuulda olnud,” avaldab Riina.

Algus tundub hirmus

Veebilehel www.stoom.ee selgitatakse, et stoomi rajamise operatsiooni käigus luuakse kõhu eesseinale avaus, mida nimetatakse stoomiks. Stoomi rajamiseks on palju põhjuseid, levinumad neist on onkoloogilised haigused ja põletikulised soolehaigused.

Riina Kaseväli jutustab, et stoomiklientide tasuta nõuandeliinile 800 3030 helistavad nii need, kel juba stoom olemas kui ka need, kellele stoomi rajamine alles plaanis. 

Stoomi ootel olijad uurivad näiteks seda, kas protseduur on keerukas, kui pikk ja raske võib olla taastumine ja uue olukorraga harjumine, missugused võivad olla stoomi rajamise tagajärjed, mida see üldse endaga kaasa toob ja kas ikka on mõtet stoomi lasta rajada. Ühe suurema hirmuna toob Riina välja, et peljatakse, et stoomikott hakkab levitama ebameeldivat haisu ja et selle vahetamisega ei saada hakkama. Ja muidugi küsitakse ka operatsiooni kohta. 

Riina suunab, et kahtlemata peab operatsiooni osas kõigepealt konsulteerima tohtriga, kes teab täpselt selgitada kogu kirurgilist poolt ning stoomi rajamise vajadust. Nii-öelda tehnilistes küsimustes osatakse aga  kompetentset abi ja nõu anda ka infoliinilt. 

Mõnel kliendil võtab stoomiga harjumine Riina sõnul aega vaid paar kuud, kuid on olnud ka neid, kel läheb selleks aega aasta jagu. “Olen kokku puutunud ka sellise kliendiga, kes ütles, et pange mulle või mitu stoomi, ma saan hakkama,” meenutab Riina. 

Tagasipöördumine normaalse elu juurde

Riina julgeb enda klientide näitel öelda, et elu stoomiga küll kardetakse, kuid tegelikult võib laias laastus öelda, et olenemata sellest, kui pikalt harjumine uue olukorraga aega võtab, tähendab see justkui tagasipöördumist normaalsesse ellu. 

Ta toob välja sellegi, et võrreldes rohkem kui kolmekümne aasta taguse ajaga, kui Eestis alles hakati stoomioperatsioone tegema ja vajalikke tooteid praktiliselt ei olnudki, on olukord praegu superluks.  

“Stoomikotte vanasti saada ei olnud ja igaüks pidi endale ise asenduseks midagi leidma. Mulle on kliendid rääkinud, et kasutati kilekotte ja isegi kilukarpidest on kuulda olnud,” avaldab Riina. Paremini oli tol ajal tema sõnul neil, kel olid sugulased välismaal ja said sealt vajalikke abivahendeid saata.

Praegu on meie stoomitoodete valik Riina sõnul väga lai ja endale sobilikud vahendid leiab igaüks. Kui uue või ka juba ammu kasutusel olnud toote kohta aga peaks tekkima mõni küsimus, näiteks miks valitud toode ei sobi, saab selle enamasti lahendada mugavalt telefonitsi. 

Soovi korral saavad patsiendid minna kohale aga Tallinna ja Tartu  stoomikabinettidesse, kus samuti nõu jagatakse. Häid nippe, nõuandeid ja põnevaid intervjuusid leiab ka Facebooki grupist “Elu stoomiga” ning sama nimega lehelt Instagramist. 

Videosid stoomitoodete käsitsemise ja stoomihoolduse kohta leiab YouTube’ist siit.

Kuidas vältida nahakahjustust?

Riina viitab, et üsna sagedasti uuritakse infoliinilt stoomiümbruse naha kahjustuste kohta. Selleks, et kahjustust ei tekiks, peavad Riina sõnul olema stoomikott ja -plaat patsiendile õiges suuruses, mitte liiga suur ega väike ning muidugi peab ka mudel olema sobiv. Kindlasti ei tohi stoomikotti liiga kaua peal hoida. Selle tagajärjel võib nahk puutuda kokku happelise uriini või vedela väljaheitega ning see hakkab nahka söövitama ja tekitabki palju pahandust. 

Kui stoomikoti kinnituskoha juurde on siiski tekkinud kerge punetus, tuleb kahjustatud kohta hoolikalt puhastada ja seejärel õhutada. “Mida kauem, seda parem, kuid vähemalt 30 minutit,” jagab Riina näpunäiteid. Ta täpsustab, et kui kahjustus on tõsisem, tuleb kasutada ka ravipastat, geeli ja/või puudrit ja olemas on ka spetsiaalsed hüdrokolloidsed plaastrid Granuflex Extra Thin.

Arstiabi Riina sõnul stoomist tekkinud nahakahjustuse korral üldiselt vaja pole ning kodudes korraliku hoolitsemisega suuremaid kahjustusi üldiselt ei juhtu. Küll aga soovitab Riina igaks juhuks tähelepanelik olla neil, kelle stoomiga lähedane on hooldekodus. Sealne personalipuudus ja koormatus on teada-tuntud tõsiasi ning seetõttu võib juhtuda, et midagi jääb vahel lihtsalt märkamata. 

“Tasub kindlasti huvi tunda, kuidas stoomiga lähedasel hooldekodus läheb ja vajadusel personalilt abi paluda või tähelepanu ohukohtadele juhtida,” suunab ta.

Kõik ei olegi alati pahasti

Kui üldiselt kipume ikka lugema, et Tervisekassa võiks ühe või teise haigusega toime tulemiseks eraldada rohkem raha, siis stoomipatsientide abivahendid ja tooted on Riina Kaseväli sõnul Eestis kompenseeritud päris hästi. 

“Kõik meie stoomitooted on soodustusega ja selles suhtes nuriseda küll ei saa,” nendib ta. Viimati lisati nimekirja ka geel naha kaitseks ning pesuvaht ja kompenseeritakse ka näiteks vahendit, mis neutraliseerib ebameeldivat lõhna.

“Kui mina 15 aasta eest stoomikliente nõustama hakkasin, sellist luksust kompenseeritavate vahendite nimekirjas veel ei olnud, kuid umbes 7–8 aasta eest leidis see, tegelikult väga oluline toode abivahendite nimekirjas aga oma koha,” räägib Riina.

Ta mõtiskleb, et elukvaliteet on muidugi mitme otsaga asi, kuid stoomiga saab käia tööl, reisida, treenida, liikuda, ujuda, saab elada ka voodielu. Riina kinnitab, et stoomioperatsiooni ei tehta kunagi niisama, vaid ikka sellepärast, et see annab juurde palju eluaastaid. “Olen kokku puutunud kliendiga kel stoomistaaži 30 aastat ja ka lausa 100-aastase stoomipatsiendiga,” jagab Riina ja rahustab, et hirm, segadus ja küsimuste tekkimine on aga igati normaalne. 

“Ütlen oma klientidele ikka, et ükskõik kui vale või imelik küsimus ka ei tundu, tegelikult valesid küsimusi olemas ei ole ja helistage mulle abiliinile kas või 10 korda päevas, küll me lahenduse leiame ja asja selgeks saame.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.