Next Fertility Nordic blogi

Iga 6.–8. paar vajab lapse saamiseks meditsiinilist abi: millised on võimalused Eestis?

Eestis võib olla ligikaudu 15 000 kuni 20 000 paari, kes vajavad lapse saamisel meditsiinilist abi.Shutterstock

Kui paar pole aasta jooksul loomulikul teel lapseootele jäänud, on põhjust kahtlustada viljakusega seotud probleeme. Antud diagnoos aga ei tähenda veel pereloomise lõppjaama — tänapäeva meditsiin pakub võimalusi lapsesoovi täita ka siis, kui beebi ootamine võtab veidi rohkem aega. Sealjuures teevad Eesti viljatusravi tingimused silmad ette paljudele teistele riikidele.

Puudutab paljusid

Viljatusravikliiniku Next Fertility Nordic tegevjuhi Karin Rosensteini sõnul on pere loomine väga delikaatne ja isiklik teema, mistõttu on raske hinnata, kui paljusid inimesi viljatus tegelikult puudutab. “Hinnanguliselt võib see puudutada iga 6.–8. paari,” sõnas ta. Seega võib Eestis olla ligikaudu 15 000 kuni 20 000 paari, kes vajavad lapse saamisel meditsiinilist abi.

Et välja selgitada, miks pole lapseootus seni loomulikul teel õnnestunud, tuleks pöörduda viljatusravikliinikusse. “Arst aitab uuringute ja analüüside abil selgitada lastetuse põhjused ning vastavalt sellele kujunevad ka järgmised sammud,” selgitas Rosenstein.

Eesti näitab suunda

Eestis on võimalused viljatusravi läbiviimiseks väga head ja isegi paremad kui mõnes teises Euroopa riigis. TAI andmetel viidi möödunud aastal Eestis läbi 3004 viljatusravi tsüklit. 

Ilmestavaks näiteks on ka Eesti Vabariigi kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus, mis võimaldab kunstliku viljastamise teel rasestuda ka näiteks vallalistel naistel, kes soovivad kasutada spermadoonori sugurakke — seda võimalust kasutati 2019. aastal koguni 90 korral.

“Eestis on tegemist üsna unikaalse süsteemiga maailmas, kus riik toetab kuni 40-aastaseid naisi piiramatu arvu ravitsüklite osas,” ütles Rosenstein. Paljudes teistes riikides on kompenseeritavate IVF protseduuride arv piiratud või hind väga kallis, näiteks Soomes katab haigekassa ainult kuni kahe IVF ravitsükli kulud, Taanis on selleks arvuks viis, Ühendkuningriikides aga kolm, seda juhul, kui vastavad kriteeriumid on täidetud.

IVF puhul toimub sugurakkude viljastamine laboritingimustes. Pildil embrüoloog Kertu Kadastik.Foto: Kadri Unt

Uus haigekassa lepingupartner

Viljatusraviga kaasneb paaridel palju hirmusid, millest üheks on kindlasti hind. Kui esialgu oli Eestis võimalik taotleda hüvitist kuni kolmele IVF ravitsüklile, seda 10 000 krooni ulatuses ühe protseduuri kohta, siis alates 2008. aastast kadus senine piirang hüvitatavatele tsüklite arvule. Küll aga säilis esialgu endiselt reegel, mille kohaselt tuli IVF raviga seotud ravimite hüvitist taotleda tagantjärele.

Alates 2018. aastast rahastab haigekassa ka lastetuse raviga seotud ravimite kulud. See tähendab, et vastav ravim saadakse nüüd retseptitasu alusel.

Häid uudiseid jagub veelgi: alates käesoleva aasta 1. oktoobrist on Next Fertility Nordic (juriidilise nimega BioEximi OÜ) haigekassa lepingupartner viljatusravis. “See on meile väga oluline, sest nii saavad kuni 40-aastased (kaasa arvatud) haigekassa poolt kindlustatud naised viljatusravi tsükli meie kliinikus tasuta,” märkis Rosenstein. 

Tema sõnul on oluline, et viljatusravi teenusepakkujaid oleks rohkem ning abivajajad ei peaks pikalt ootama, kuna aeg on väga oluline mõjufaktor. “Koostöös haigekassaga saame kindlasti aidata rohkem abivajajaid ja nii sünnib peredesse rohkem kauaoodatud lapsi.”

Ravimeetod vastavalt diagnoosile

Kehavälise viljastamise puhul eelnevad protseduurile uuringud ja analüüsid. Kehavälise viljastamise meetodite hulka kuuluvad IUI meetod ehk emakasisene inseminatsioon, IVF meetod (klassikaline meetod) või ICSI meetod (seemneraku süstimine munarakku).

Sobiva kehavälise viljastamise meetodi valik sõltub konkreetsest diagnoosist. “Nimelt võib lastetuse põhjuseid olla väga palju erinevaid, millest 30% on naisepoolsed, 30% mehepoolsed ja 20% mõlemapoolsed. Ligi 20% juhtudest jääb viljatuse põhjus teadmata,” selgitas Next Fertility Nordic kliiniku viljatusravi arst dr Ailen Aluri.

Dr Ailen Aluri sõnul võib lastetuse põhjuseid olla väga erinevaid.Foto: Kadri Unt

“Kui naise munajuhad on läbitavad ja tegemist on kergema mehepoolse viljatusega, siis alustatakse IUI meetodiga, mille käigus viiakse mehe seemnerakud spetsiaalse kateetriga naise emakasse,” rääkis dr Aluri.

Kui see meetod osutub ebaefektiivseks, on soovituslik kasutada IVF meetodit ehk kunstlikku viljastamist. Kehavälisele viljastamisele eelneb üldjuhul naise munasarju ettevalmistav ravi ehk munasarjade stimulatsioon, mis kestab ligikaudu 2 nädalat. “Munasarjade stimulatsioon on vajalik selleks, et korraga küpseks rohkem kui üks munarakk,” selgitas dr Aluri.

Klassikalise IVF puhul pannakse naise ja mehe sugurakud kokku laboritingimustes. “Rakud jäävad üleöö n-ö inkubaatorisse suhtlema ja embrüoloog kontrollib hommikul, kui palju munarakke on viljastunud,” sõnas Rosenstein.

Kui mehe seemnerakkude kvaliteet on oluliselt langenud, on viljastamiseks vajalik ICSI meetod. “Sellisel juhul valitakse üks elujõuline seemnerakk ja süstitakse munarakku. Embrüote arengut jälgitakse laboris 2–6 päeva ja seejärel siiratakse parima kvaliteediga embrüo edasi naise emakasse,” rääkis ta.

Eestis on lubatud korraga siirata kuni kolm embrüot. “Tavaliselt on soovitatav siirata siiski üks või harvem kaks, vältimaks mitmikrasedusega kaasnevaid riske. Kui aga IVF ravi käigus saadakse rohkem hea kvaliteediga embrüoid, siis on need võimalik külmutada,” märkis dr Aluri.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.