Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul on probleemiks veresuhkru liiga kõrge tase. Arstidele on üldjuhul märgiline tühjakõhu veresuhkru tase üle 6,0 mmol/l – sel juhul tuleb hakata patsienti täpsemalt uurima. Kuid tasub teada, et kaugeltki mitte alati ei tähenda kõrge veresuhkru näit seda, et tegemist on diabeediga.

Oluline on tühjakõhu veresuhkur

Pikka aega diagnoosimata suhkurtõbe tuleb ette aina sagedamini ning tervise huvides tasub ka muidu täiesti tervetel inimestel oma veresuhkru näitu aeg-ajalt kontrollida. Kuid kui vereanalüüs või glükomeeter näitavad, et veresuhkru tase on ootamatult kõrge, võiks enne enesele diabeedidiagnoosi külge panemist mõelda paarile lihtsale asjale.

Alustuseks – kas veresuhkur sai mõõdetud ikka tühja kõhuga? Nii saadud näit on nimelt diagnostiliselt kõige pädevam. Kasvõi kerge eine või liiga lühike aeg eelmisest söögist võib tulemuseks anda normist pisut kõrgema veresuhkur näidu, mis tegelikult on aga normaalne.

Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Tiit Halling selgitas, et veresuhkru tase tõuseb pärast sööki alati ja see on igati normaalne. “Ühekordne kõrge veresuhkru näit ei tähenda kohe diabeeti. Eriti kui see on saadud vahetult pärast söömist. Kui aga veresuhkrut on mõõdetud hommikul tühja kõhuga ja see on paar korda järjest kõrgenenud, tuleks küll arstiga nõu pidada,” märgib Halling.

Eriti soovitab ta hoolas olla ülekaalulistel ning üle keskea isikutel, sest ülekaalulisus ja vanus on 2. tüüpi diabeedi tekke riskifaktorid ning kindlasti peaks kahtluste korral arstiga konsulteerima.

Stress ja haigus tõstavad veresuhkru taset

Hallingu sõnul võib normist kõrgema veresuhkru taseme taga olla lisaks söömisele veel mitmeid põhjuseid. Veresuhkru taset tõstab kindlasti igasugune põletik organismis.

“Kui parasjagu on mingi äge haigus, siis on veresuhkru tase kindlasti tavapärasest kõrgem,” tõi Halling välja. Ja lisas, et ka näiteks stress põhjustab tihti veresuhkru näidu tõusu.

Soovitused diabeetikuile

Hallingu sõnul ei maksa ka ühelgi diabeetikul ehmuda, kui arsti ettekirjutusi on hoolega täidetud, kuid glükomeeter teatab ootamatult kõrgest veresuhkru tasemest.

“Tuleb lihtsalt end mõnda aega hoolikalt edasi jälgida. Arstiga aga tasub nõu pidada, kui näit vaatamata tublile ravimite võtmisele, toitumise jälgimisele ja kehalisele aktiivsusele jääb veresuhkru näit eesmärkväärtusest kõrgemaks.”

Kas glükomeeter võib valetada?

Aeg-ajal juhtub sedagi, et glükomeeter eksib. Dr Halling suunas, et kui selline kahtlus tekib, tuleks mõõta veresuhkrut mitu korda järjest. Kui ka siis tekib väga suur veresuhkru kõikumine, võib paluda arstil mõõta veresuhkrut ja veresuhkru keskmist taset (teha glükoliseeritud hemoglobiini test).

Kui laboritulemus ei ühti kodus mõõdetuga, on probleem ilmselt glükomeetris, aga eelkõige peaks üle kontrollima testribad (kas need pole aegunud ja on säilitatud ettenähtud tingimustel) ning ka mõõtmistehnika – mõlemad põhjused võivad anda vigase tulemuse.

Tähtis on ka, et enne veresuhkru mõõtmist peab käed hoolega puhtaks pesema ja ka kuivatama. Ning kuna glükomeetrites kasutatakse erinevaid reageerimisaineid ehk ensüüme, on soovitatav kasutada järjepidevalt sama glükomeetrit. Et analüsaator usaldusväärne oleks, tasub lasta seda kontrollida kord aastas näiteks diabeedikabinetis.