Igal kolmandal täiskasvanud diabeetikul esineb krooniline neeruhaigus – seisund, mis kahjustab mõlemat neeru ning võib viia tõsisemate tüsistusteni, sealhulgas neerupuudulikkuseni. Et neeruprobleemid võivad välja kujuneda nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeetikul, on raviskeemi järgimine ja oma tervisliku üldseisundi eest hoolitsemine väga olulise tähtsusega.

Neerude töö on elulise tähtsusega

Et just neerud puhastavad verd, hoiavad organismi keemilist tasakaalu stabiilsena ning osalevad vererõhu regulatsioonis, on nende elundite funktsioneerimine meie jaoks elulise tähtsusega. Kui neerud kaotavad mõne kroonilise haiguse toimel oma funktsiooni, võib see viia neerupuudulikkuseni, mis on inimese jaoks eluohtlik seisund – sellisel juhul võib tarvis minna dialüüsi või siirdamist.

Põhjus, miks neeruprobleemid sageli just diabeetikuid tabavad, seisneb peamiselt kahes diabeedile iseloomulikus teguris: kõrges vererõhus ehk hüpertensioonis ja kõrges veresuhkru tasemes ehk hüperglükeemias. Nimelt võivad need kahjustada neerudes asuvaid peeneid veresooni ning kitsendada sealseid artereid, viies neerufunktsiooni halvenemiseni. Seetõttu on väga oluline hoida nii veresuhkrut kui ka vererõhku kontrolli all ning vältida suuri kõikumisi.

Neeruprobleem ei pruugi endast märku anda

Diabeetikul esinevaid neerufunktsiooni mõjutavaid terviseprobleeme on erinevaid: kui sagedamini räägitakse kroonilisest neeruhaigusest, siis umbes 40%-l diabeetikutest võib välja kujuneda diabeetiline nefropaatia – struktuurne ja funktsionaalne kahjustus, mis on sageli neerupuudulikkuse peamiseks tekkepõhjuseks.

Neeruprobleemid on diabeetikute hulgas väga sagedased, kuid ei pruugi endast märku anda, enne kui haigus juba kaugele on jõudnud areneda. Seetõttu on kroonilise neeruhaiguse ennetamiseks soovituslik kontrollida neerude funktsiooni vähemalt korra aastas, samuti tuleks regulaarselt teha glükohemoglobiini ehk HbA1c analüüs selgitamaks välja, kas rakendatud raviskeem on olnud piisavalt tõhus.

Sellegipoolest võivad neerufunktsiooni probleemist anda varakult märku sagenenud urineerimine, tursed jäsemetes, väsimus ja nõrkustunne ning kõrge vererõhk. Kui mõni mainitud sümptomitest ilmneb, tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.

Probleeme saab ennetada

Kuigi neeruprobleemide väljakujunemise tõenäosus on diabeetikutel suurem, on väga suur roll ennetavatel meetmetel ja varajasel diagnoosimisel, mis mõlemad aitavad sümptomeid kontrolli all hoida ning tüsistuste süvenemist vältida.

Kuivõrd kõrge veresuhkur ja vererõhk on neerufunktsiooni langemisel peamised riskitegurid, tules mõlemad hoida normaalväärtuses ning võimalikult stabiilsena. Selleks võiks diabeetik regulaarselt liikuda, toituda tervislikult ning järgida arsti määratud raviskeemi.

Oluline roll on ka tervist kahjustavate harjumuste piiramisel: kuivõrd soola- ja rasvarohke toit, magustatud karastusjoogid, suitsetamine ja alkoholi tarbimine võivad neeruprobleemide riski tõenäosust tõsta, tuleks eluviis hoida võimalikult liikuv ja tervislike harjumuste rohke.

Regulaarne tervisekontroll aitab võimalikke diabeediga kaasnevaid tüsistusi vältida ning õigel ajal avastada. Et iga diabeediravi peamine eesmärk on hoida veresuhkru tase võimalikult stabiilsena, tuleb tugeva kõikumise puhul pidada nõu arstiga, kes raviskeemi hindab ning vastavalt vajadusele muudab. Kontroll haiguse ja sellega kaasnevate tervisemurede üle on iga diabeetiku olulisim ülesanne.