Diabeetik küsib: miks minu süstevahend vahepeal tõrgub?

Miks süstimisel vahepeal probleemid tekivad?Shutterstock

Tänapäevases diabeediravis on tähtis roll süstitavatel ravimvormidel. Nende käsitlemine võib tunduda esialgu keerulisena, eriti kui võrrelda tavalise tableti manustamisega. Aeg-ajalt võib patsientidel tekkida probleeme süstitavate diabeediravimite manustamisega. Miks probleemid tekivad?

Süstitavate diabeediravimite pakendi infolehtedes on samm-sammult kirjeldatud ja piltidel illustreeritud, kuidas süstevahendeid kasutada: kuidas neid süstimiseks ette valmistada, kontrollida insuliini väljavoolu, valida annus, süstida ja mida teha pärast süstimist. Infolehtedes on ka rõhutatud, et igaks süsteks tuleb kasutada uut nõela. Paraku paljud patsiendid seda ei tee.

Nõela korduv kasutamine ongi enamasti peapõhjus, miks süstevahend tõrkuma hakkab ja enam ravimit süstida ei lase.

Mis võib juhtuda, kui patsient jätab süstete vahel nõela pen-süstla otsa ja kasutab ühekordset nõela korduvalt?

  • Nõel läheb umbe. Kaasaegsed ühekordsed nõelad on väga peenikesed ja nende valendik väga väike. Ravim võib nõelas kristalliseeruda ja selle ummistada. Kui ummistunud nõelaga siiski jõudu rakendades süstida üritatakse, võib süstevahendi sootuks lõhkuda.
  • Temperatuuri muutused põhjustavad lahuse lekkimist ja õhu pääsemist kolbampulli. Soojas keskkonnas (nt taskus) lahus kolbampullis paisub ja imbub nõelast välja. Külmas keskkonnas tõmbub aga lahus kokku ja sellega seoses tõmmatakse läbi nõela kolbampulli õhku. 
  • Kui kolbampulli pääsenud õhku enne süstimist ei eemaldata, muutub annustamine ebatäpseks, mis võib põhjustada kõrgemaid veresuhkruväärtusi.
  • Süstimine muutub valulikuks. Iga süstimisega kaotab nõel oma teravust ja seetõttu põhjustatakse nahale ja nahaaluskoele põhjendamatut traumat.
  • Nüri nõelaga süstides on suurem lipodüstroofia tekkimise oht.
  • Võimalik infektsioonioht.

Millele võiks tähelepanu pöörata, kui teie süstevahend ei tööta?

  1. Olete kasutanud ühte nõela mitmeks süsteks ja süstete vahel ei ole nõela süstevahendi küljest eemaldanud. Nõel võib lihtsalt umbes olla. Süstevahendilt tuleb eemaldada nõel ja korralikult otsa keerata uus nõel. Enamasti hakkab kohe uue nõela otsast ravimit välja imbuma, kuna eelnevalt asjatult süstenuppu vajutades on tekkinud kolbampulli rõhk. Erinevate tootjate nõelte ehituslikud iseärasused võivad samuti põhjustada probleeme, kui nõela tagumine ots ei ulatu kummimembraanist läbi. Sellise kahtluse korral võib proovida teise tootja nõela ja keerata nõela keere alati lõpuni kinni.
  1. Eemaldasite pärast eelmist süstet nõela süstevahendi otsast. Uurige tähelepanelikult süstevahendi otsas asuvat kummimembraani. Kui kummimembraan on punnis, viitab see taaskord sellele, et mingil hetkel on nõel olnud umbes või pole olnud korralikult otsa keeratud. Kui nõelast vedelik läbi liikuda ei saa, aga surute süstenuppu jõuga alla, tekib kolbampulli rõhk, mis surubki kummimembraani punni (vt allpool olevat pilti). Sellisel juhul tuleb taaskord korralikult otsa keerata uus nõel. Enamasti hakkab kohe uue nõela otsast ravimit välja imbuma.

3. Eemaldasite pärast eelmist süstet nõela ja kummimembraan tundub olevat normaalne. Uurige tähelepanelikult kolbampulli. Kas näete kolbampullis kummikolbi? Kus see asub? Kui kummikolb on jõudnud süstevahendi nõelapoolsesse otsa, siis on kogu ravim juba ära kasutatud ja süstevahend on tühi (vt allpool olevat pilti). Sellisel juhul ei saa keerata ka annuse valimiseks süstenuppu.

Millist nõela kasutada?

Süstitavaid diabeediravimeid manustatakse nahaalusi 4-8 mm pikkuste nõeltega. 4 mm nõelad sobivad kasutamiseks igas vanuses ja igasuguse kehamassiindeksiga patsientidele. 4 mm nõel välistab ravimi süstimise nahaalusesse lihaskoesse.

Süstida võib 90 kraadise nurga all ilma nahavolti võtmata. Pikemad nõelad (6-8mm) sobivad vaid täiskasvanutele ja eeldavad süstimist 45 kraadise nurga all nahavolti. 

Lisaks sellele on nõelad ka erineva läbimõõduga. Seda peegeldab nõela nimes olev number. Näiteks 32G. G (gauge) näitab surve tugevust, mis on vajalik, et ravim suruda läbi nõela valendiku. Seega mida suurem on see number, seda peenem on enamasti nõel.

Peenemad nõelad on vähem valulikud, kuid mõned neist võivad ka seetõttu kergesti painduda või murduda. Süste valulikkust mõjutab ka nõela teraviku ehitus, poleeritus ja silikoonkate. Seetõttu võivad patsiendid eelistada erineva pikkuse, jämeduse või siis kindla tootja nõelu. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.