Eestis põeb diabeedi eri vorme ligi 70 000 inimest. Kuna diabeetikute jalahaavad on visad paranema, tuleb neil oma jalgadel hoolega silm peal hoida. Vastasel juhul võib ähvardada infektsioon ning kõige hullema stsenaariumi korral koguni jala amputatsioon.

Kõik algab veresuhkru kontrollist

Pikka aega kestnud ja halvasti kontrolli all hoitud diabeet tähendab sageli üsna raskeid tüsistusi — kahjustada võivad saada veresooned nii silmapõhjades, neerudes, südames kui ka jalgades.

Liiga suur veresuhkru sisaldus kahjustab ajapikku veresoonte seinu ning viib veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosini. Lupjumise tagajärjel väheneb veresoonte võimekus vastavalt vajadusele aheneda ja laieneda ning väheneb verevarustus organites ja jäsemetes.

Kui jalgadesse ei jõua piisavas koguses verd, ei parane nahale tekkinud vigastused, kriimustused ja villid ning suureneb infektsiooni risk. Samuti võib verevarustuse häire tõttu sageli esineda jalgade tuimust või külmetamist. 

Üks sagedasemaid diabeetiku jala amputeerimise põhjusi ongi see, et tekkinud on närvikahjustus ehk neuropaatia ja/või jalgade verevarustuse häire ehk isheemia. Mõlemad nimetatud haigused võivad põhjustada haavandeid ja raskesti paranevaid haavasid jalgadel, mis omakorda võivad viia vajaduseni kahjustatud ala amputeerida.

Õige ning tõhusa ennetuse ja raviga saab suuremal osal juhtudest aga amputatsiooni vältida. Ennetuse juures on kõige olulisem veresuhkru tase kontrolli all hoida — mida paremini on haigus ohjatud, seda kaugemale saab lükata tüsistusi.

Paljajalu käia ei tohi

Diabeediõde ja Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes tõi diabeetikute jalahooldusest kõneldes välja, et kuna diabeetiku haavad kipuvad visalt paranema, ei tohi diabeetik isegi mitte suvel käia paljajalu — jalanõud peavad alati jalas olema. Nii saab ennetada haavade tekkimist.

Kuna diabeetiku jalad võivad närvikahjustuse tõttu olla vähetundlikud, tuleb jalanõud valida hoolega, jälgida, et jalats oleks õiges suuruses ega pigistaks. Samuti tuleb arvestada, et vähetundlike jalgadega diabeetik ei pruugi ise tunda, et jalanõud pigistavad või hõõruvad.

Hästi sobivad spordi- ja vabaajajalatsid, mis ei pigista, ei hõõru ega muuda jala normaalset asendit. Hõõrdumise vältimiseks peab jalatsite sees kandma alati sokke ning vajadusel spetsiaalseid sisetaldu või geelpadjakesi. 

Samal põhjusel (jalgade vähese tundlikkuse tõttu) tuleb alati enne kinga jalga torkamist käega järele kontrollida, ega jalatsis ole peidus mõnd kivikest, liiva või muud sarnast, mis võib jalale liiga teha. See aitab vältida haavade ja villide teket. Samuti tuleb jalad üle kontrollida pärast jalatsite ära võtmist, et märkamata ei jääks võimalik turse, villid või kriimustused. 

Kui diabeetikul on juba korra jalaprobleeme olnud, kipuvad need korduma, seetõttu tuleb olla valvas. “Jalgu tuleb kogu aeg hoolsasti kontrollida, sest diabeetikutel tekivad jalgadele kergesti villikesed, nende kohale aga omakorda haavandid,” selgitas Tammer-Jäätes. 

Ta rõhutas ka, et isegi väikesed villid või haavandid, kui need on tekkinud, tuleb hoolega välja ravida, kasutada spetsiaalseid desinfitseerivaid vahendeid ja villiplaastreid. 

Muide, ka putukahammustustega, mis on suvel tavapärane nähtus, tasub diabeetikuil pisut ettevaatlik olla — neid peaks püüdma mitte kratsida. “Kui hammustus läheb kratsides katki, võib tekkida infektsioon ja paranemine osutuda raskeks,” põhjendas Tammer-Jäätes.

Kuus nõuannet diabeetilise jala hooldamiseks

• Hoia veresuhkur kontrolli all.
• Kanna õiges suuruses ja mugavaid jalanõusid ning naturaalsest materjalist sokke.
• Kontrolli jalad iga päev hoolega üle.
• Pese jalgu iga päev leige voolava vee all, kuid ära hõõru neid tugevalt. Pärast pesemist kuivata jalad (kindlasti ka varbavahed) hoolega.
• Kui nahk on kuiv, niisuta neid kreemiga (NB! Varbavahesid ära kreemita).
• Regulaarselt tasub lasta teha ka ravipediküüri (eelista meditsiinilise ravipediküüri väljaõppega teenusepakkujaid) ning vajadusel külastada jalaravikabinetti, kus tegeletakse tavaliselt juba tekkinud haavanditega (haavandide ravi, deformeerunud küünte lihvimine, paksendite eemaldamine jne). Jalaravikabinetti saab registreeruda vaid arsti saatekirjaga.

Kuidas teha pediküüri?

• Enne alustamist pese seebiga käed.
• Leota jalgu leiges vees 10–15 minutit. Vee temperatuuri kontrolli käega.
• Veendu, et pediküüriks kasutatavad vahendid on samuti puhtad, pane valmis desinfitseerimisvahendid.
• Võta hetk ning lihtsalt vaatle ja hinda oma jalgade olukorda. Vajadusel kasuta peeglit või teiste inimeste abi.
• Lõika küüned võimalikult sirge kujuga varba osa kuju järgi. Ära lõika küüsi liiga lühikeseks ega nurkadest sügavalt, sest nii võib tekkida infektsioon, küüs võib sisse kasvada ning põhjustada valu.
• Viili küüned ja krobelised küüneplaadid, kuid ära kahjusta küünt.
• Kontrolli oma varbavahesid võimalike haudumiste või lõhede tuvastamiseks (lõhede puhul võib tegemist olla jalaseenega ning võiks pöörduda spetsialisti poole).
• Nahapaksendeid või karedat nahka ei tohi diabeetik ise kraapida ega eemaldada, vaid tuleb kasutada spetsiaalset jalakreemi ning pöörduda jalakabinetti või meditsiinilisse pediküüri. Küünt ümbritsevat nahka ei tohi lõigata ega vigastada.
• Halvasti paranevate või põletikuliste villikeste, vigastuste ja lõhede esinemisel tuleb pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab patsiendi diabeetikute jalakabinetti. 
• Diabeetik ei tohi kasutada konnasilmaplaastreid. 
• Pärast pediküüri loputa ja kuivata jalad ning kreemita masseerivate liigutustega — see parandab verevarustust.
• Haudunud varbavahed kuivata pehme paberiga ning pöördu vajadusel perearsti poole.