Dr Kreete Rahuoja naiste veritsushäiretest: sageli ei osatud varem sümptomitele tähelepanu pöörata

Kuivõrd menstruatsioon puudutab igat fertiilses eas naist, on see ühiskonnas jätkuvalt delikaatne teema – sellest lihtsalt ei räägita. Seetõttu ongi naistel sageli raske hinnata menstruatsiooni vererohkust, kuna võrdlusmaterjali napib.Allikas: Shutterstock

Ehkki menstruatsioon on igal naisel veidi erinev, võib vererohke ja tavapärasest pikem menstruatsioon viidata diagnoosimata jäänud veritsushäirele. Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloogi dr Kreete Rahuoja sõnul on veritsushäireid väga erinevaid ning nendest kõiki võib esineda ka naistel.

Menstruatsioon on endiselt tabuteema

Dr Rahuoja sõnul on veritsushäirete diagnoosimine keeruline protsess – seda põhjusel, et veritsuse kirjeldamine patsiendi poolt on väga subjektiivne. “Raske on hinnata vereerituse hulka, veritsuse kestust ja sagedust – eriti siis, kui inimene sellele ise tähelepanu ei pööra,” tõdes ta.

Kuivõrd menstruatsioon puudutab igat fertiilses eas naist, on see ühiskonnas jätkuvalt delikaatne teema – sellest lihtsalt ei räägita. Seetõttu ongi naistel sageli raske hinnata menstruatsiooni vererohkust, kuna võrdlusmaterjali napib.

“Sageli ütlevad meie patsiendid, et ei osanud varem sellele tähelepanu pöörata, kuna nende perekonnas ongi nii olnud, et emal ja vanaemal kestsid menstruatsioonid 10 päeva ja ju siis nende perekonnas ongi nii. Samuti olevat sõbrannal nii hullud menstruatsioonid, kuid sellest pole juttu olnud, et sõbranna ei pea päevade ajal korraga kahte tampooni kasutada,” sõnas ta.

Veritsushäirele viitavad järgmised sümptomid: 

  • vererohked menstruatsioonid (menstruatsioon kestusega >7 päeva; vajadus vahetada hügieenisidet või tampooni 1–2 tunni tagant; öised “üleujutamised”; esinevad suuremad kui 2 cm hüübed)
  • kergesti nahale tekkivad verevalumid (iseeneslik sinikate või verevalumite teke nahale; nahapinnast kõrgemad või suuremad kui 2–3 cm verevalumid)
  • operatsioonide või invasiivsete protseduuride järgne veritsus (vahetu operatsioonijärgne veritsus või hilisverejooks; suur verejooks hamba eemaldamise või sünnituse järgselt)
  • sagedased ninaverejooksud (ninaverejooksud, mis kestavad kauem kui 10 minutit)
  • veritsuses väikestest haavadest (verejooksud kestavad kauem kui 5–10 minutit, haavad paranevad halvasti)

Dr Rahuoja sõnul on veritsushäireid väga erinevaid ja nendest kõiki võib esineda ka naistel. “Kõige sagedasem kaasasündinud veritsushäire on von Willebrandi tõbi, millel levimus populatsioonis arvatakse olevat kuni 1%, kuid see on väga aladiagnoositud, kuna sümptomid võivad olla kerged ja avalduda alles invasiivsete protseduuride, operatsioonide või suurte traumade järgselt,” rääkis ta. Lisaks võivad esineda erinevad hüübimisfaktorite defitsiidid, aga ka trombotsüütide ehk vereliistakute funktsiooni häired. 

Ravi sõltub haiguse raskusastmest

Kuivõrd diagnoosimata veritsushäire võib esineda kuni kolmandikul raske menstruaalverekaotusega naistest, võib neil esineda ka sümptomeid, mis häirivad oluliselt elukvaliteeti. “Diagnoosimata veritsushäirega naised kannatavad aneemia ning rauavaeguse sümptomite all, nende elukvaliteet on märkimisväärselt langenud ning neil võib esineda erinevaid meeleoluhäireid,” loetles ta.

Veritsushäirega naiste kõige olulisemateks probleemideks on aga sünnitusjärgne ning operatsiooni- või protseduurijärgne massiivne verejooks, mis võib osutuda eluohtlikuks ning vajada erakorralist vereülekannet.

Veritsushäire ravi sõltub dr Rahuoja sõnul täpsest haigusest ja selle raskusastmest – nii võibki juhtuda, et patsiendid ei vaja küll igapäevast ravi, kuid eesseisvate operatsioonide või protseduuride puhul läheb tarvis ettevalmistust veritsuse tekke vältimiseks.

“Vererohkete menstruatsioonide korral saavad paljud naised abi hormonaalsetest rasestumisvastastest vahenditest. Lisaks on suureks abiks traneksaamhappe tabletid, mis vähendavad organismis tekkinud hüübe lagundamist, vähendades seeläbi veritsusi,” sõnas dr Rahuoja.

Kui kahtled, siis kontrolli!

Kui naisel võib olla kahtlus veritsushäirele, ei tohiks seda muret eirata, vaid pöörduda perearsti poole. “Perearst saab patsiendile teostada esmased uuringud ja suunata edasi hematoloogi konsultatsioonile.”

“Vererohkete menstruatsioonide korral on esmalt soovitav käia ära naistearstil, et välistada günekoloogiline probleem, ja seejärel saab sealt juba edasi suunata hematoloogi vastuvõtule täiendavateks uuringuteks,” lisas ta. Kui kahtled, siis kontrolli!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.