Laste haigestumine diabeeti kasvab üle kogu maailma, seda ka Eestis. Väga oluline on diabeet avastada varakult. Milliste sümptomite puhul tuleks pöörduda spetsialisti poole ning miks on vaja diabeet õigeaegselt avastada, räägib Tallinna Lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg.
Diabeeti leidub erinevat
Einberg rõhutas, et 1. ja 2. tüübi diabeet on väga erineva tekke ja kuluga haigused. “1. tüübi korral kahjustuvad kõhunäärme beetarakud autoimmuunse protsessi käigus järk-järgult ja lõpetavad insuliini tootmise täielikult. See toob kaasa rida sümptome, mida ei saa jätta märkamata. Seega, 1. tüüpi diabeedi korral haigus diagnoositakse varem või hiljem,” selgitas ta.
Hoopis teine lugu on aga 2. tüübi diabeediga. “Sellisel juhul on beetarakkude töö ebaefektiivne ning esinevad insuliini sekretsiooni häired,” lisas ta. Seega võivad 2. tüübi diabeedi sümptomid kulgeda varjatult, mistõttu avastatakse haigus alles siis, kui inimesel on juba tekkinud haigusest tingitud tüsistused.
“Lastel ja noortel esineb põhiliselt 1. tüüpi diabeet, umbes 90 protsenti kõikidest diabeedivormidest lastel. Täiskasvanutel on aga vastupidi: 90 protsendil on diagnoositud 2. tüüpi diabeet, 10 protsendil omakorda 1. tüüp või teised diabeedi vormid,” ütles ta ja lisas, et 2. tüüpi diabeet tekib enamasti just ülekaalulistel inimestel.
Mis viitab diabeedile?
Einbergi sõnul on diabeedi esmasteks tunnusteks suurenenud joogijanu ja sage urineerimine. “Kui 2. tüübi diabeedi korral tuntakse suukuivust ja suuremat vee tarbimise vajadust ja see võib kesta aastaid, siis 1. tüübi korral on joogijanu tugev, seda just lastel ja noortel, mistõttu esineb vajadus käia ka sageli tualetis. Väikelastel tekib aga öine voodimärgamine,” selgitas endokrinoloog.
Lapsed joovad janu kustutamiseks sageli vett, piima, teed või mahla. Kui lapsevanem selliseid sümptomeid märkab, siis see on piisav põhjus arsti juurde minemiseks, veresuhkru taseme kontrollimiseks või uriinis glükoosi sisalduse määramiseks. “Mõlemad analüüsid on tänapäeval hästi kättesaadavad, teine veel mitteinvasiivne,” lisas ta.
Kui aga need esmased sümptomid jäävad märkamata, lisanduvad järgmised, mis viitavad juba ainevahetuse häirele. “Laps ei võta kaalus juurde või kõhnub, väsib kiiresti, võib kurta kõhuvalu. Oksendamine, loidus ja teadvuse hägunemine on diabeedi korral juba raskele ketoatsidoosile ehk organismi happemürgistusele viitavad tunnused. Selline olukord viitab tõsisele insuliini puudusele,” kirjeldas endokrinoloog.
Varane avastamine on väga tähtis
Õigeaegse diagnoosimise puhul on võimalik hoiduda ketoatsidoosi ravist, mis on dr Einbergi sõnul raske nii lapsele kui ka tema vanematele. Ent mis juhtub, kui seda pole võimalik vältida? “See tähendab, et laps peab olema tilgutite all ja saama veeni kaudu vedelikku, mineraalaineid ja insuliini, raskematel juhtudel mitu päeva. Samal ajal on vaja võtta korduvaid vereproove, mis on samuti ebameeldivad ja võivad olla valulikud,” selgitas endokrinoloog.
Arstina võib dr Einberg kinnitada, et varane diabeedi avastamine ja laste endokrinoloogi juurde jõudmine on väga tähtis. “Neil lastel jääb ära psühhotrauma ketoatsidoosi ravist. Pere harjumine kroonilise haigusega toimub sujuvamalt, samuti kogu õppeprotsess, mis sellega kaasneb,” loetles ta põhjuseid.
“Minu praktikas on olnud juhtumeid, kus esmatasandi arstid ei hooma kogu asja tõsidust. Laps võib näiliselt olla heas üldseisundis, kuid tal on juba viited ketoatsidoosile. Näiteks on uriinis suhkur positiivne, samuti ketoonid. See on juba diabeedi korral selge viide kiirele tegutsemisele,” rõhutas arst.
Seega, kui laps jõuab varakult spetsialisti juurde, saab olukorda hinnata palju rahulikumalt. “Ketoatsidoosi ravi jääb ära ning saame kohe alustada insuliinisüstidega, mis ei ole reeglina valulikud, kuna kasutame spetsiaalseid väikseid nõelu ja süstevahendeid, mis meenutavad pliiatseid. Samuti tuleb kontrollida veresuhkru taset kas glükomeetriga või tänapäeval ka sensori abil,” sõnas ta.
Vahendid haiguse kontrolli all hoidmiseks on olemas
Kahel viimasel aastal on diabeedi avastamine jäänud hilisemaks. “Ligi pooltel meile jõudnud patsientidest esines ketoatsidoos erinevas astmes. Seetõttu paneksin kõigile lapsevanematele südamele, et kui olete pannud tähele lapse joogijanu, siis palun laske teha veresuhkru või uriini analüüs, ärge lükake minekut edasi. Diabeet võib avalduda igas vanuses, ka 1- ja 2-aastasel lapsel,” toonitas arst.
Dr Einbergi sõnul on tänapäeval Eestis olemas kõik vahendid, et diabeeti kontrolli all hoida. “Haigus on tegelikult raske ja vajab igapäevast tegelust. On arusaadav, et alguses on üldse raske leppida diabeedi diagnoosiga, hiljem võib kergesti tulla haigusväsimus ja depressioon. Diabeediravis on vaja vanemaid ja lapsi igakülgselt toetada,” sõnas ta.
Laste ja noorte jaoks on Eestis kaks keskust, mis paiknevad Tallinna Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli lastekliinikus. “Paljud pered soovivad saada tuge teistelt peredelt, nende jaoks on olemas heal tasemel kogemusnõustajad,” märkis dr Einberg. Seega on vajalike diabeedispetsialistide abi ja kaasteeliste toetus Eestis olemas ja igati kättesaadav.
