Ehkki sageli peetakse hemofiiliat ainsaks veritsushaiguseks, pole see siiski nii: Tallinna Lastehaigla hematoloogi dr Kadri Saksa sõnul esineb ka teisi veritushäireid, mis vajavad õigeaegset avastamist ja ravi.

Ent milline tõotab tulla veritsushaiguste ravi tulevik ning milline ravi on juba tänaseks kättesaadav?

Hemofiilia on kaasasündinud, ent veritsushaiguseid on veel

Nagu nimigi ütleb, viitab veritushaigus olukorrale, kus inimese veri ei hüübi korralikult. “Kui me räägime kaasasündinud veritsushaigusest nagu hemofiilia, siis lapsevanemad aimavad sageli ette, et tegemist võib olla just selle haigusega, seda põhjusel, et emapoolses suguvõsas on varasemalt veritsushaigusi esinenud,” rääkis hematoloog.

Et veritsushaigustega suguvõsadel hoitakse teravdatud pilku, loodavad hematoloogid, et vereliinid, kus hemofiiliat esineb, on neile praeguseks suuremal määral teada. “Nii saab ka ema sünnitama minna teadmisega, et lapsel, kes sünnib, võib samuti olla hemofiilia – see puudutab eeskätt just poisslapsi,” märkis ta.

Kui aga haigus on pere jaoks uudis, sõltub kõik sellest, kui raskekujuline kaasasündinud hüübimishäire on. “Raske hemofiilia tuleb tavaliselt välja imiku- või väikelapseeas: näiteks juhtub mõni trauma, tekivad suured sinikad või võetakse näpu otsast verd ning verejooks ei taha enam kinni jääda,” tõi dr Saks erinevaid näiteid. Tavaliselt selgitab konkreetse diagnoosi välja analüüs.

Kergemakujuline hemofiilia ei pruugi nii varajases eas välja lüüa – diagnoos selgub sageli alles täiskasvanueas. “Kui inimesel pole varasemalt esinenud traumasid ega muid kaebusi, siis ei saagi diagnoosi panna. Seega võivad sümptomid olla väga erinevad,” nentis ta.

Kui aga tegemist on von Willebrandi tõvega, kus veres puudub Willebrandi faktor, esinevad lapsel sageli pikad ninaverejooksud, millega satutakse ühel hetkel vastava lastearsti või hematoloogi vastuvõtule. “Samuti võib Willebrandi tõvele viidata pikk ja vererohke menstruatsioon,” lisas dr Saks.

Esimeseks kontaktiks on perearst

Veritsusega seotud mure korral tuleks esimesena pöörduda perearsti poole. “Lapsevanem võiks kindlasti arstile selgitada, kui esineb kahtlus vere hüübimatuse osas. On paljusid analüüse, mida saab ka perearst uurida, kuid sageli, kui kahtlus on suurem, saadetakse patsient edasi juba vastava spetsialisti poole,” selgitas dr Saks.

Kui tegemist on alla 18-aastase lapsega, on esimeseks kontaktiks sellisel juhul lastehematoloog või -onkoloog. “Vanemate puhul on tarvis pöörduda täiskasvanute hematoloogi juurde,” lisas ta.

Milline on veritsushaiguste ravi?

Hemofiilia jaguneb kahte suuremasse rühma. “A-hemofiiliat ehk VIII hüübimisfaktori puudust esineb rohkem, B-hemofiiliat ehk IX faktori puudust vähem. Nii A- kui B-hemofiilia puhul on raviks puuduoleva hüübimisfaktori asendamine,” rääkis dr Saks.

Tänapäeval on võimalik kasutada raviks väga palju erinevaid preparaate. “Tänaseks on mõlema tüübi raviks lisandunud ravimeid, mis aitavad hüübimist parandada ja lähevad ravi mõttes VIII ja IX hüübimisfaktorist mööda,” selgitas hematoloog.

Suuremalt jaolt on dr Saksa sõnul kasutusel tööstuslikult toodetud faktorid ehk need pole seotud inimese valguga. “Rekombinantseid faktoreid on nii töödeldud, et organism ei vii faktorit nii kiiresti kehast välja, tänu millele ei teki pikema ajaperioodi vältel ka veritsusi,” rääkis dr Saks.

IX faktori puhul on hetkel kättesaadavamad vaid lühitoimelised kontsentraadid. “Rääkides raskest A-hemofiilia variandist, kus organismi on tekkinud VIII faktori vastased antikehad ehk inhibiitorid, mis ülekantava faktori toimet võivad vähendada, on võimalik kasutada ka selliseid ravimeid, kus VIII faktorit pole vaja, vaid minnakse sellest mööda. See tähendab, et antikeha seob IX ja X faktori ja asendab sel moel VIII faktori, tänu millele saame seda kasutada rasketel juhtudel või siis, kui VIII faktor vastuainete tõttu ei tööta,” selgitas dr Saks.

Puuduva IX faktori raviks on aga juba lähitulevikus saabumas teistsugused ravimid. “Nende eelis on see, et ravimit ei süstita veeni, vaid naha alla ning süste ei tule teha igapäevaselt,” lisas ta.

Hemofiilik saab elada tavapärast elu

Kas hemofiilikust laps saab tänapäevaseid ravivõimalusi arvestades elada normaalset elu? “Mina arvan küll, et saab, ja selleks pole isegi tarvis kõige uuemaid ravimeid – piisab pikatoimelistest VIII faktori preparaatidest, tänu millele ei jää lastel midagi tegemata lihtsalt seetõttu, et VIII või IX faktor on puudu,” rääkis dr Saks.

Ent mis on ühe hematoloogi jaoks kõige väljakutsuvam? “Arsti jaoks on selleks tõenäoliselt otsuse tegemine, et kellele milline ravi määratakse. Samuti on lapsevanemaga koostöös vajalik tagada ohutu jälgimise süsteem, et suudaksime õigetel aegadel õigeid otsuseid jälle rakendada – millal muuta doosi ja mida veel lisaks teha. Kindlasti on oluline tähele panna ka uute ravimite kõrvaltoimeid,” loetles hematoloog.

Mida toob dr Saksa arvates hemofiilia ravi tulevik? “Kui paar aastat tagasi tundus geeniravi minu jaoks ulmeline, siis tänasel päeval tehakse juba uuringuid ning nende tulemused on minu kui arsti jaoks täiesti usaldusväärsed. Ootan väga uute uuringute lisandumist ning kuna lastearstina tean, et kõik uued ravimid jõuavad lasteni täiskasvanutest sammu võrra hiljem, loodan sellegipoolest väga, et uuringumaterjali tuleks järjest juurde ja ravi muutuks lastele järjest kättesaadavamaks,” ütles ta lõpetuseks.