Diabeedi üheks levinud ravivormiks on süsteravi, mis määratakse üldjuhul patsiendile siis, kui tablettravi pole täitnud soovitud eesmärkväärtuseid. Nagu paljude teiste ravimeetoditega, seostub ka süsteraviga erinevaid eksiarvamusi, mis tihti tegelikkusest mõnevõrra või täielikult erinevad.

Tänapäevase insuliini süstevahendid on juba eeltäidetud ravimiga, mugavad ja lihtsalt käsitsetavad. Valima peab enamasti vaid soovitud insuliiniannuse ja vajutama nuppu.

Süstevahendite nõelad on imepeenikesed ja kõikidele patsientidele sobib näiteks ka ainult 4 mm pikkune nõel, mis ulatub vaid naha alumiste kihtideni. Nõelad on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Lisaks insuliinidele on olemas ka teine diabeedi ravimigrupp, mis on süstitav sarnaste süstevahenditega.

Milliseid müüte süsteravi kohta levib ning kas need ka tõele vastavad, selgitab endokrinoloog Marju Past.

MÜÜT 1: süst on valus

Dr Marju Pasti sõnul ei tekita süsteravi diabeetikule valu, ent vahel harva võib süstitud koht tunduda kibe, näiteks siis, kui süstenõel puudutab närvikiudu. “Süstenõela tuleks vahetada pärast iga kasutuskorda, sest nõel on väga peenike ning muutub kiiresti nüriks. Kuna nõelal võivad mitme kasutuskorra järel hakata tekkima erinevad kidad ja kiud, võib süstimine seetõttu valu põhjustada,” rääkis dr Past. Sama nõelaga süstimine võib valulikuks muutuda juba alates kolmandast süstekorrast. “Kui nõela regulaarselt vahetada, ei tohiks diabeetik süstimist üldse tunda,” ütles ta.

MÜÜT 2: süstekoht pole oluline

Süstekoht on siiski oluline: pikk insuliin süstitakse kas reide või tuharasse, lühike insuliin kõhupiirkonda nahaaluse koe sisse. Küll aga tuleks süstekohti vahetada selleks ettenähtud piirkonna ulatuses. “Aastatega võib süstekohtadega seotult tekkida probleeme, seega peaks juba ravi alguses vältima kogu aeg ühte kohta süstimist ning seda võimalusel laiali jaotama,” rääkis endokrinoloog. Seega, vastavalt insuliinile võiks süstimiseks olla mitu, mitte vaid üks kindel koht.

MÜÜT 3: süsteravi tähendab automaatselt raskemakujulist diabeeti

Süsteravi ei tähenda raskemakujulist diabeeti — erinevus seisneb eelkõige haiguse faasis. “Igasuguse diabeediravi puhul on ennekõike oluline, et inimese veresuhkur oleks korras. Osadel patsientidel võib esineda kaasuvaid haiguseid, mistõttu on ka nende diabeet komplitseeritum. Kõik sõltub konkreetsest patsiendist ja tema organismist,” rääkis dr Past.

MÜÜT 4: insuliin ravib diabeeti

Marju Pasti sõnul see tõele ei vasta. “Insuliin on kehaomane aine, mis on organismis juba olemas ning aitab veresuhkrul rakku siseneda. Kui insuliini pole organismis piisavalt, ei saa süsivesik rakku siseneda. Selle tulemusel tekib rakkude nälgimine külluse tingimuses: veres on suhkrut palju, aga rakku siseneda pole võimalik,” selgitas ta. Seega, insuliin ise diabeeti ei ravi, vaid kehas eluks vajalik puuduv insuliin asendatakse süstega.

MÜÜT 5: insuliini on vaja süstida mitu korda päevas

Dr Pasti sõnul sõltub süstimiste tihedus patsiendi raviskeemist ja haiguse iseloomust: on inimesi, kes süstivad korra päevas, ja neid, kes peavad seda tegema mitu korda päevas. “Üldjuhul süstivad teise tüübi diabeetikud üks kord päevas, kuna neil pole lühitoimelist söögieelset insuliini vaja — see on juba tablettidega kaetud,” rääkis Past.

Esimese tüübi diabeedi puhul süstitakse reeglina mitu korda: üks kord basaal- ehk põhiinsuliini ning söögiinsuliini toidukorra eel. Vastavalt sellele, kui mitu korda süüakse, kujuneb ka süstete arv.

MÜÜT 6: insuliin põhjustab ülekaalu

See müüt vastab Marju Pasti sõnul osati tõele: süsteraviga diabeetikul võib olla mõnevõrra raskem kehakaalu kaotada. “Kui veresuhkur on kõrge, väljub see suhkur, mis ei pääse rakku, kehast uriiniga. Selle tulemusel tekib negatiivne bilanss, mistõttu võib kaal püsida sama või langeda. Kui me aga aitame insuliinil rakku jõuda, siis võib organism jällegi kosuda,” kirjeldas ta. Sellegipoolest on saadaval ka kaaluneutraalne insuliin ning patsiendil on võimalus valida, millise kasuks ta otsustab.

MÜÜT 7: süsteravist pole enam pääsu

Ehkki seda sageli ei juhtu, on Marju Past puutunud kokku ka patsientidega, kellel süsteravi pole enam vajalik. “Pärast bariaatrilist kirurgiat ei vaja mõni patsient enam süsteravi ning võib jätkata vaid tablettraviga. Ka on juhtumeid, kus inimene on jäänud diabeeti ägeda haigusega, saanud haiguse ajal ja järgselt süsteravi ning seejärel läinud üle vaid tablettravile. Kui patsient on väga ülekaaluline ning kaalu normaliseerinud, siis võib süsteravi pealt saada tablettravile,” rääkis dr Past.

See aga ei tähenda, et inimene diabeedist paranenud oleks: ravi jätkub lihtsalt teise kombinatsiooni abil. “Praegu on erinevaid tablettravimeid juurde tulnud, nii et insuliinile üleminek on tänu nendele palju kaugemale lükatud,” sõnas endokrinoloog.

MÜÜT 8: insuliin põhjustab hüpoglükeemiat

See müüt vastab tõele. “Nendel inimestel, kes insuliini süstivad, on madala veresuhkru oht palju suurem kui neil, kes on ainult tablettravil. Kui inimene on süstinud liiga palju, söönud liiga vähe või on füüsiline koormus liiga suur, siis võib veresuhkur langeda,” sõnas dr Past. Seega tasub oma igapäevategemistel pilk peal hoida ning säilitada mõõdukat tasakaalu nii toidu tarbimises kui liikumises.

MÜÜT 9: insuliin tekitab sõltuvust

Põhjendatult võib tekkida eksiarvamus, et insuliini süstimisel jääb keha sellest sõltuvusse. “See pole sõltuvus, vaid asendusravi. Me asendame seda, mida kehas ei ole. Meil ei teki selle järele vajadust, vaid peame oma keha hoidma toimimas insuliiniga ning anname seda väljastpoolt juurde,” selgitas dr Past.

MÜÜT 10: süsteravi on diabeetiku enda süü

Sageli võib diabeetik süsteravi tõttu hakata ennast süüdistama. Dr Pasti sõnul ei ole süsteravi kindlasti mitte inimese enda tegevuse või tegevusetuse tulemus. “Sõltuvalt haiguse staadiumist ja raskusest ning ülejäänud organismi seisundist peab ravi vastama vajadusele, sealhulgas süsteravi. Samamoodi pole ju vahet, millist vererõhuravimit inimene saab — kõige olulisem on, et see toimib,” sõnas Marju Past.

Enesesüüdistamisega kaasnevad mõtted võivad vahel viia ka meeleolu languseni. “Depressioon võib tekkida seepärast, et diabeet on krooniline haigus ja nõuab pidevat hoolt, veresuhkru mõõtmist ja enese käitumise jälgimist. Kuna see on inimesele vaimne lisakoormus, võib see tõepoolest viia ka depressioonini nagu kõik teised kroonilised haigused. Insuliin ise aga depressiooni kindlasti ei tekita,” kinnitas dr Past.