Novo Nordiski blogi

Ka väike kaalukaotus võib diabeetiku tervisega imet teha

Liigne kehakaal mõjutab oluliselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning suurendab mitme kroonilise haiguse riski. Eriti oluline on normaalkaalus püsimine diabeetikule, sest ülekaal koormab organismi ja suurendab diabeediga seotud tüsistuste riski. Seepärast peaks normaalkaalu hoidmine või saavutamine olema osa iga diabeetiku raviplaanist.

Kehakaal ei peaks rikkuma tervist

Mõned diabeedi riskitegurid on ennetatavad, mõned mitte. Diabeetiku lähisugulastel on suurem haigestumise risk kui neil, kellel suguvõsas diabeetikuid ei ole. Diabeediga kaasneb mitme ränga tüsistuse risk: südamehaigused, nägemiskahjustus, närvikahjustus, neerukahjustus või halvemal juhul jäsemest ilma jäämine. 

Risk iseenesest aga ei tähenda sugugi, et diabeet või sellega kaasnevad rasked tüsistused oleks paratamatud, sest nagu enamiku krooniliste haiguste puhul, nii on ka diabeediga kaasnevate tüsistuste suurimaks riskiteguriks inimese elustiil ja arsti ettekirjutatud ravijuhiste mittejälgimine. 

Sageli ei pruugi diabeetik olla teadlik sellest, kui palju ta ise oma tervise heaks teha saab. “Tegelikult on meie kehal väga suur potentsiaal oma tervist parandada ning ise ravile kaasa aidata,” räägib endokrinoloog Marju Past. Diabeetiku elukvaliteeti mõjutavad tugevalt tema toitumine, füüsiline aktiivsus ja kehakaal. 

Väljakujunenud diabeedi puhul teevad lisakilod palju kahju. Need ei kogune kehas iseenesest, vaid on märk sellest, et inimese füüsilise aktiivsuse tase ja toitumisharjumused ei ole omavahel tasakaalus. 

Kuidas kaalukaotusega algust teha?

Kehakaal ei vähene üleöö, vaid selle langetamiseks tuleb varuda nii teadmisi kui kannatust. “Elurežiimi muutmine on üks raskematest väljakutsetest ja sageli tundub ravimite võtmine lihtsama variandina,” räägib dr Past. 

Esimese asjana tuleb endale teadvustada, et kaalukaotus ei ole mitte paar kuud kestev protsess, vaid elustiilimuutus, mis peab jääma püsima ka siis, kui normaalkaal käes. Kindlasti ei tohiks loota ainult imedieetidele ega kaalukaotust lubavatele toidulisanditele. 

Diabeedi diagnoosi saamise hetkel on enamik inimesi ülekaalulised ning esimene asi, mida diabeetik oma tervise heaks teha saab, on mõelda läbi oma toitumis- ja liikumisharjumused. 

Hea uudis on see, et enesetunde parandamiseks ei pea inimene sugugi kõiki kilosid korraga kaotama. Tervislik toitumine ja 150 minutit trenni nädalas tagab 5-6-protsendilise kaalukaotuse — sellest täiesti piisab, et diabeetik märkaks oma elukvaliteedis positiivset muutust. Ka väike kaalukaotus aeglustab haiguse kulgu, vähendab sümptomeid ning diabeetiku sõltumist ravimitest.

Ole aktiivne

Kõigepealt võiks endale seada realistlikud eesmärgid. Kui tunned, et ei oska kuidagi algust teha ja internetis leiduv informatsioon kasvab üle pea, võib nõu pidada meditsiinitöötaja, personaaltreeneri või füsioterapeudiga. Ülekaal on krooniline haigusseisund ja seetõttu on arsti poole pöördumine esimene oluline samm, mis annab ka arstile märku sinu soovist, et oled valmis selle probleemiga seoses koostööd tegema. Koos on lihtsam leida sulle sobivaid lahendusi ja arutada esilekerkivaid probleeme. Samuti saab arst soovitada erinevaid ravivõimalusi, mis toetavad kaalu langetamist.

Trenni nagu ka paljude teiste asjade puhul on algus kõige raskem. Kõige tähtsam on see, et kujuneks välja harjumus olla iga päev aktiivne. Selleks, et keha jõuaks uue koormusega harjuda ning trenn oleks positiivne kogemus, tuleb alustada rahulikult. 

  • Vali spordiala, millega tegelemine on sulle nauditav, võimalusel võta trenni kaasa sõber või pereliige, sest koos on lihtsam.
  • Kontrolli enne trenni veresuhkru sisaldust ning hoia käepärast magus jook, komm või glükoosigeel.
  • Päris alguses on hästi, kui teed päevas 10–15 minutit mõõduka koormusega trenni, selleks sobib hästi näiteks jalutamine, kiirkõnd või mõnel trenažööril treenimine. 
  • Ajapikku võib koormust suurendada: tee trenni 15 minuti asemel 30 minutit või proovi mõnda veidi raskemat treeningut.

“Oluline on harjutada järjepidevust. Algus on tõepoolest raske, kuid kohe kui tervisekäitumine on muutunud harjumuseks, on ka trenn normaalne igapäevaelu osa ega nõua erilist vaeva,” julgustab dr Past. Trenniga alustamise kohta leiad rohkem infot siit

Hoia tasakaalu 

Kui diabeetik muudab oma liikumisharjumusi, tuleb paralleelselt muuta ka toitumist, sest organism vajab koormusega toime tulemiseks õiges koguses ja vahekorras toitaineid. Nii kardio- kui lihastreeningu puhul tuleb süüa piisavas koguses töötlemata süsivesikuid ja valku, aga ka kiudaineid ja tervislikke rasvu.

Selleks, et toitumine toetaks kaalukaotust ja annaks organismile kõik vajaliku, on mitmeid nippe. Näiteks rusikareegel, taldrikureegel või valgusfoorireegel, millest saab lähemalt lugeda siit

Kindlasti ei tohiks end kaalukaotuse nimel näljutada, sest toidukordade vahele jätmise tagajärjel võib diabeetikul tekkida eluohtlik hüpoglükeemia, mis võib tuua kaasa tõsiseid tüsistusi. 

Näljutamine ei ole tõhus viis kaalu langetamiseks, sest kui organism ei saa toitaineid piisavas koguses või regulaarselt, võib kaalukaotuse asemel kilosid lõpuks hoopis juurde tulla, kuna ainevahetus aeglustub. 

Kerge füüsiline aktiivsus aitab organismil söömise järel kiiremini ja tõhusamalt toitaineid omandada ning energiaks töödelda. Selleks, et kehal oleks pärast söögikorda lihtsam veresuhkru sisaldust reguleerida, võiks teha 15–30-minutilise jalutuskäigu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.