Plasttoodete tarbimise vähendamine on tänapäeval paljude jaoks sama tavaline osa igapäevasest elust kui prügi sorteerimine. Seepärast püüdlevad inimesed, firmad ja organisatsioonid selle poole, et vähendada plastjäätmete hulka ning anda jäätmetele taaskasutuse käigus uus elu.

Ent mida teha, kui ühekordsest plastist valmistatud tootest sõltub inimese elu?

Novo Nordisk on lisaks tootmisprotsessis loodussõbralike materjalide eelistamisele seadnud eesmärgiks vähendada plastjäätmete hulka, andes uue elu eeltäidetud süstevahenditele ehk pennidele.

Patsiendi mugavuse ja ohutuse huvides on Novo Nordiski süstitavad ravimid pakendatud süstevahenditesse, mis on täidetud juba kasutusvalmis ravimiga. 77 protsendi ulatuses plastikust valmistatud sulepeakujulises pennis on klaasampullis ravim. Kattekork varjab ravimi valguse eest ja sisseehitatud dosaator võimaldab ravimit manustada lihtsalt kuid ülitäpselt.

Insuliinipennid on diabeetiku elu igapäevane osa, kuid ka juhul, kui penn on valmistatud 77 protsendi ulatuses plastist, ei tohi seda sorteerida ühes mahlapudelite ja toidupakenditega plastprügi hulka.

Riikidel on pennide sorteerimiseks erinevad juhised, kuid sageli jõuavad pennid majapidamistes siiski olmeprügi hulka. Novo Nordiski keskkonnastrateegia asepresidendi Dorethe Nielseni sõnul pole selline trend kaugeltki optimaalne. 

“Toodame igal aastal maailmas üle 550 miljonit penni ning see number on kasvamas. Oleme silmitsi ühe maailma suurima väljakutsega, milleks on plastjäätmete koguse vähendamine,” selgitas Nielsen.

“Püüdleme keskkonnasõbralike materjalide kasutamise poole, kuid praegune süsteem ei ole parim võimalik viis ressursside kasutamiseks, sest enamik insuliinipenne jõuab prügimäele,” rääkis Nielsen.

“Seepärast üritame leida viisi, kuidas kohandada oma tegevust nii, et see tagaks ressursside jätkusuutliku kasutamise ning annaks meie toodetele pärast kasutamist uue elu.” 

Plastist toolid ja taaskasutatud materjalidest lambid

Pennid on valmistatud mitmest eri materjalist ning ilmselgetel põhjustel ei ole neid pärast tootmisliinilt kasutajani jõudmist lihtne uuesti osadeks võtta. Novo Nordiskul tuli esmalt leida viis, kuidas pennide valmistamiseks kasutatud erinevad materjalid üksteisest eraldada. 

Selleks töötati välja masin, mida katsetati esmalt nende pennide peal, mis otse tootmisliinilt prügikasti jõudsid, ning katsetuse tulemused olid muljetavaldavad.

“Masin töötas nii hästi, et saime koostöös Taani disainifirmaga sorteeritud plastjäätmetest kontoritoole vamistada,” rääkis Nielsen. “Ka insuliini hoiustamiseks mõeldud klaaskapslid said sulatamisel uue elu ning neist valmistati lambid.” 

Nüüd on aga järgmine väljakutse koguda kokku kõik patsientide kasutatud ja minema visatud pennid. “Eduka katsetuse najal oleme hakanud koostööd tegema partneritega, kellel on võimalik plastjäätmetele laiemat kasutust leida. Samuti teeme kindlaks, et jäätmeid kasutatakse headel eesmärkidel,” kinnitas Nielsen.

Kuidas koguda kokku kasutatud pennid?

Senistest pingutustest hoolimata on tootmisahelast endiselt puudu oluline lüli ning selleks on tõhus viis, kuidas kasutatud pennid tagasi kokku koguda. Enamikes riikides sellist kogumisprogrammi veel loodud pole ning see on globaalsel tasandil küllaltki suur katsumus.  

Nielsen loodab, et Novo Nordisk alustab järgmise paari aasta jooksul paaris riigis kogumisprogrammi, kuid rõhutab, et tegemist on väljakutsega, mille puhul tuleb tulevikus koostööd teha kogu ravimitööstusel. 

“Niivõrd laiaulatusliku väljakutse puhul on parim lähenemine ühine pingutus, mille tulemuseks on kõigile sobiv lahendus, mis võimaldab nii tootjatel kui patsientidel keskkonna eest paremini hoolt kanda,” rääkis Nielsen.

Pennidest kaugemale

Nielsen rõhutab, et pennide kokku kogumine pole sugugi ainus samm plasti taaskasutamise suunas. “Meie eesmärgiks on muutuda ringmajandavaks firmaks ning seepärast ei alga ega lõppe meie roll maailma kimbutava plasti probleemi lahendamises pennidega,” selgitas Nielsen. 

“2019. aastal kaotasime oma organisatsiooni ning tootmisprotsessi siseselt kõik ühekordsed plasttooted, millel puudus spetsiifiline funktsioon,” lisas Nielsen ning selgitas, et tootmisprotsessi käigus tekib mitut sorti kõrgkvaliteetseid plastjäätmeid, millele saaks anda uue elu.

Töö on  hakanud vilja kandma ning globaalsest tootmisest jõuab taaskasutusse enam kui 90 protsenti jäätmetest. 

“Viimastel aastatel on ühiskond liikunud jätkusuutlikuma mõtteviisi poole ning see on võimaldanud meil dikteerida järjest rohkem seda, mida meie teenuseid kasutavad partnerid plastjäätmetega peale hakkavad, ning teha kindlaks, et jäätmeid kasutatakse jätkusuutlikult.”

“Elame põneval ajal, mil on näha, et paljud firmad ja organisatsioonid on hakanud tegema koostööd, et leida lahendusi probleemidele, mis peaksid olema esmatähtsad meile kõigile – kuidas hoida keskkonda ning luua ringmajandusele suunatud maailm,” ütles Nielsen.