Ülekaalulisust peetakse sageli inimese enda isiklikuks probleemiks, mitte krooniliseks haiguseks. See võib omakorda põhjustada muresid töö- ja pereelus, aga ka suhetes sõpradega. Milliseid vaimse tervise probleeme esineb ülekaalulistel inimestel kõige rohkem ning kuidas võiks inimene end ise aidata, räägib Via Naturale funktsionaalse toitumise ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar.

Aina aktuaalsem

Sirli Kivisaare hinnangul on ülekaalulisuse puhul tegemist murega, millega eelnevad põlved sellisel määral silmitsi ei seisnud, mistõttu on see ka rohkem meie teadvuses. “On ka ju teada, et see on n-ö arenenud ja heaoluühiskondade probleem ning vaatamata rasvumise geneetilisele eelsoodumusele või haigustest tingitud põhjustele on väga suureks mõjutajaks elustiil, sealhulgas toitumine ja muidugi ka liikumine,” rääkis ta.

Seega, kuna reeglina otsustab täiskasvanud inimene ise, millest ta toitub või kui palju liigub, võib tema sõnul sageli tunduda, justkui oleks ülekaalulisusega maadlemine vaid inimese enda probleem, mitte krooniline haigus.

Sõprussidemed võivad muutuda

Kivisaare hinnangul on see, kuidas ülekaal või rasvumine suhteid ja vaimset tervist mõjutab, kindlasti individuaalne ning mõjutatud erinevate faktorite poolt. “On leitud, et me ümbritseme ennast inimestega, kes on meiega sarnases kaalus. Kuid mis täpselt selliste sotsiaalsete suhete puhul mõjutajateks on, ei ole nii täpselt teada,” märkis ta.

Seega usub funktsionaalse toitumise ja psühhoterapeut, et ka siin on tegemist erinevate faktorite kombinatsiooniga. “Oma mõju võib olla sarnasel sotsiaalmajanduslikul taustal, paremal  teineteise mõistmisel, sarnastel väärtushinnangutel ja uskumustel,” tõi ta välja.

Kivisaar tahaks loota, et inimese kehakaal või välimus ei ole tõeliste sõprussuhete lõppemise põhjuseks. Kuid samas ei saa tema sõnul välistada, et see võib teatud hetkedel oma rolli suhete purunemisel mängida.

“Tugev ülekaal ja sellest tingitud füüsilised terviseprobleemid võivad mõjutada liikumisvõimet ja inimene ei pruugi enam saada nii aktiivselt osaleda sõpradega koos mingites tegevustes,” sõnas ta ning tõi välja näiteks rannapeod, millele lisandub omakorda veel riiete seljast võtmise faktor. “Seetõttu hakkab inimene teatud tegevusi vältima ja võib vaikselt sõpradest eemalduda,” tõdes ta.

“Rahulolematus oma välimusega, masendus kaalulangetamise keerukuse pärast ja sotsiaalne ärevus seoses seltskonnas olemisega ning hirmuga, et mida minust arvatakse või mida mulle halba öeldakse, võivad samuti soodustada seda, et inimene hakkab seltskondlikest üritustest eemale hoidma,” rääkis terapeut. “Seetõttu hakkavad ka vaikselt sõprussuhted hääbuma,” lisas ta.

Mõjutab ka paarisuhet

Samuti mõjutab ülekaalulisus paarisuhteid, ehkki mõnevõrra erinevalt. “On näiteks leitud, et kui heteroseksuaalne paar on erinevas kaalus, siis nendes suhetes, kus ülekaalus on naine, esineb rohkem konflikte kui nendes, kus ülekaaluline on mees,” märkis Kivisaar. Tema hinnangul viitab see eelkõige ühiskonna arusaamisele ilust ja sellest, kumma soo puhul me ülekaalu rohkem taunime.

Ühtlasi võib rasvumine mõjutada partnerite seksuaalsuhet. “Seks aitab säilitada paarisuhtes ka lähedust. Rasvumisest või ülekaalust tingitud terviseprobleemid või siis sellest tingitud negatiivne mina- ja kehapilt võivad panna inimesi seksi vältima,” tõdes ta ning lisas, et seda võib eriti tulla ette siis, kui partner on varasemalt keha või kehakaalu kohta mõne negatiivse märkuse poetanud. 

“See võib soodustada häbi, ärevust ja hirmu alasti olemise ees, enda ja oma partneri keha nautimise ees, mis kõik pikemas perspektiivis võib omavahelisele suhtele negatiivselt mõjuda,” selgitas ta.

Sagedasemad vaimse tervise probleemid

Rasvumist seostatakse nii erinevate sotsiaalsete kui psühholoogiliste probleemidega. Kivisaare sõnul on paljudel rasvumisega kimpus olevatel inimestel probleeme meeleolu, enesehinnangu ja oma keha aktsepteerimisega, mis võib mõjutada ka nende elukvaliteeti.

“Uuringuandmed viitavad sellele, et rasvunud inimeste seas esineb üldpopulatsiooniga võrreldes suuremal määral psühhiaatrilisi häireid (20–60% rasvunud inimestest),” tõi ta välja. “Kõrgema astme rasvumise all kannatajatel on viimase aasta jooksul depressiivsete episoodide esinemise sagedus viis korda suurem kui keskmises kaalus olevatel inimestel,” märkis Kivisaar.

Samuti esineb kolmandikul bariaatrilise operatsiooni läbinutest depressiooni sümptomeid. Rasvunute seas esineb ka söömishäireid, kuid diagnoositavaid söömishäireid Kivisaare hinnangul väga suures ulatuses ei leidu — nende seast kõige enam esineb liigsöömishäiret. “On arvatud, et seda esineb 5–15% bariaatriliste operatsioonide kandidaatide seas,” tõi ta välja.

Ülekaalulisuse tõttu võib sagedamini esineda ka sotsiaalset ärevust, mille puhul on leitud seoseid minevikus aset leidnud väärkohtlemisega. “Näiteks on bariaatrilise operatsiooni kandidaatide küsitlustest toodud välja seksuaalse väärkohtlemise intsidente minevikus rohkem kui üldpopulatsioonis,” tõdes ta.

Umbes 50% väga rasvunud inimestest on Kivisaare sõnul kogenud lapsepõlves teatud tüüpi emotsionaalset väärkohtlemist. “Ka enesetapukatseid esineb rasvunud inimeste seas rohkem,” ütles ta. 

Võib osutuda keeruliseks

Kaalulangetamise teekond võib osutuda keerulisemaks, kui esialgu arvata võis. Sirli Kivisaare sõnul võivad seda mõjutada mitmed erinevad põhjused. “Üheks oluliseks faktoriks on kindlasti see, et oleme inimestena loodud ihalema energiarikast toitu ja säästma energiat. See on aidanud meil liigina ellu jääda, kuid praegu, kui meie ümber on toitu külluslikult ja selle hankimiseks ei pea isegi kodust välja minema ega seda enam ise valmistama, maksab see kõik meile kätte ülekaaluga ja sellest tingitud tervisehädadega,” kirjeldas ta.

Kuigi enamik uuringuid viitab sellele, et kaalulangetusel on vaimsele tervisele väga positiivne mõju, ei kehti see kõigi puhul ja alati ning olukord võib olla märksa keerulisem. “Ja muidugi annab toiduainete- ja reklaamitööstus endast parima, et meelitada meid erinevaid valmistooteid rohkem ostma ja tarbima,” ütles Kivisaar.

“Ka väike kaalulangus võib hetkeks rõõmu tuua, aga siis kui see kaalulangus ühel hetkel peatub või ei edene nii kiiresti, kui on loodetud, või pole võimalik saavutada soovitud ideaalkaalu või kehakuju (veel enam, kui need endale seatud eesmärgid on ebarealistlikud), võib see inimeses taas masendust tekitada ja ka tema motivatsioonile negatiivselt mõjuda,” selgitas terapeut.

Samuti ei pruugi kaalulangusega alati paraneda ka mina- või kehapilt. “Näiteks võib kaalumure asenduda murega rippuva naha või muutunud rindade kuju pärast,” tõi ta välja. Kivisaare sõnul on ka andmeid selle kohta, et bariaatriliste operatsioonide järel võib suureneda erinevate sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine. “Ehk siis teatud indiviididel, kellel oli varem n-ö toidusõltuvus, võib see asenduda mõne teise sõltuvusega,” märkis ta.

Kuidas muresid leevendada?

Kui ülekaalu teket soodustab mingi terviseprobleem või näiteks tarvitatavad ravimid, siis tuleks arstiga koostöös proovida tegeleda selle mõjutajaga. Kivisaar leiab, et probleem võib olla ka teadmiste puuduses, kuna ringi liigub palju erinevat ja tihti ka vastuolulist infot toitumise ja kaalulangetamise kohta.

“Selles kõiges orienteerumine võib olla keerukas ja inimene võib ennast leida taas järgimas mingisugust õpetust või imedieeti, mis toob hetkelise kaalulanguse, kuid kui pärast uuesti sööma hakatakse, tulevad maha läinud kilod tagasi ja lisandub tihti veel ka mõni lisakilo,” näitlikustas ta.

Terapeudi sõnul mängib kõige selle juures olulist rolli ka meie vaimne tervis. “Kui oleme näiteks depressioonis, siis on väga keeruline leida enda seest motivatsiooni ennast rohkem liigutada või midagi oma toidulaual muuta. Eriti kui varasemad püüdlused pole vilja kandnud ja kui sel kaalulangetamise teel puudub meil vajalik toetus,” selgitas ta.

Elukestev teekond

Ülekaalulisusega võitlemine on küll elukestev teekond, kuid Sirli Kivisaare sõnul pole tegemist lootusetu teekonnaga, isegi kui inimesel on rasvumise tekkeks eelsoodumus. “Esimene samm igasuguste muutuste teel on võtta vastutus oma tervise eest enda kätte. Nii palju kui me seda ka ei taha, ei saa me muuta oma geneetilist eelsoodumust. Kuid kui jääme kinni selle süüdistamisse, magame maha võimalused ennast tegelikult aidata,” selgitas ta.

Samuti ei aita tema hinnangul see, kui lihtsalt loota, et olukord ühel päeval imeväel muutub.  “Minu peamine soovitus ongi teha otsus ise enda tervise eest vastutus võtta, mitte anda alla ja vajadusel otsida abi,” soovitas ta.

Toitumise teekonnal oskavad abiks olla toitumisnõustajad ja toitumisterapeudid. Toitumisterapeudid leiab MTÜ Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni (www.toitumisterapeudid.ee) ja -nõustajad MTÜ Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (www.toitumisnoustajad.ee) lehelt.

Kindlasti ei tohiks karta tegeleda oma vaimse tervisega. “Kui üksi on raske ja tundub, et just enda mõtted, uskumused ja hirmud on need, mis on suurimaks takistuseks, siis otsige abi psühholoogilt või psühhoterapeudilt, vajadusel psühhiaatrilt,” julgustas ta.