Kust leida abi menopausi sümptomite leevendamiseks?

Kui munasarjade tegevus väärtusliku naissuguhormooni tootmisel lakkab, lõppevad menstruatsioonid ning algab menopaus. See, kuidas naine seda elusündmust kogeb, millal ja kuidas see tal algab ning kuidas kulgeb, on individuaalne.

Kui menopausiga kaasnevad sümptomid hakkavad naise igapäevast elu häirima, võiks pidada nõu arstiga, et leida murele lahendus. Naistearst Made Laanpere räägib lähemalt sellest, mida saab ise ette võtta ja millal tuleb appi asendusravi puuduva naissuguhormooniga.

Mida saab ise ette võtta?

Kõige levinumad menopausiga kaasnevad kaebused on mitmekesised, neist sagedasemad vasomotoorsed sümptomid, mille väljenduseks on kuumahood ja higisööstud. Erinevad sümptomid võivad väga kiiresti ja tõsiselt hakata häirima inimese igapäevast elu ning sageli hakatakse siis uurima, kuidas neist vabaneda.

Kui inimene tunneb ennast halvasti, tahab ta loomulikult teada, mida on võimalik ise teha selleks, et enesetunne paraneks. Kahjuks on menopausi puhul aga nii, et kuna see on vältimatu sündmus, siis suurt midagi ise ette võtta ei saa. Füüsiline aktiivsus, hea uni, tervislik toit ja stressi maandamine on üldise tervise seisukohast äärmiselt olulised, kuid menopausi sümptomeid olulisel määral ei mõjuta.

Mõned inimesed on saanud abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast või hingamisharjutustest ja joogast. On leitud muidki leevendusi, näiteks on olemas patsient, keda aitas talisuplus. Tunne, et saan oma tervise heaks ise midagi teha, on oluline ja motiveeriv. Siiski ei aita need ühtviisi kõiki naisi, nagu ei sobi talisuplus kõigile mistahes vanuses. Väljendunud kaebuste korral need ei aita.

Sageli pöördutakse apteeki. Taimsete preparaatide toime võib olla positiivne, ehkki teaduslikku alust nende toime kohta pole — seda kirjeldatakse platseeboefektina. Kui see on inimest rahuldav muutus paremuse poole, siis võib muidugi jätkata.

Kuid kui osta apteegist mõni menopausi sümptomite leevendamiseks mõeldud taimne preparaat ja see ei toimi, ei ole mõtet järgmist katsetada ega kõiki läbi proovida, nagu ei tasu ka toimet kuude viisi oodata. Mõistlik on sel juhul pöörduda arsti juurde.

Millal on vaja ravi?

Hormoonasendusravi määratakse alati siis, kui munasarjad lõpetavad oma töö tavapärasest varem või kui menopausi sümptomid segavad inimese elu. Tegemist on inimorganismile omase raviga, sest hormoonasendusravi sisaldab täpselt sama naissuguhormooni — östrogeeni —, mida toodab organism ise.

Seetõttu on hormoonasendusravil väga vähe kõrvaltoimeid, keha taaskohaneb sellega kiiresti ning ravi toime avaldub samuti kiiresti. Sobivaima preparaadi osas aitab ka arst.

Ravil ei ole ajalist piirangut ning kui vastunäidustused puuduvad, võib ravi kesta nii kaua kui vaja. Tegemist on paindliku raviga — kui enesetunde paranedes ravi mõneks ajaks katkestada ning siiski selgub, et sümptomid ei ole kadunud, saab raviga kohe uuesti alustada.

Kui ravi katkestades sümptomid ei naase, siis võib ravi lõpetada. Mitte harva viivitavad naised raviga, et siis paar kuud pärast ravi alustamist tõdeda, et mille pärast ma ometi nii kaua kannatasin.

Hormoonasendusravi ennetab mitmeid kroonilisi haigusi

Hormoonasendusravil on lisaks sümptomite leevendamisele ka haigusi ennetavaid toimeid. Nimelt on teaduslik tõendus, et see mõjub hästi luukoele, vähendades luumurde, vähendab jämesoolevähi riski, II tüübi diabeedi riski ning parandab kolesterooli ainevahetust.

Östrogeenil on positiivne toime südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel, kuid seda vaid juhul, kui muutused veresoontes pole veel jõudnud välja kujuneda. 

Samuti on leitud, et hormoonasendusravi pidurdab kahjuliku kõhurasva tekkimist ning aitab vältida kaalutõusu. Ülekaal on mitme tervisehäda riskifaktoriks ja menopausi järel hakkab ainevahetus aeglustuma ning kehakaal vaikselt kerkima.

Hormoonasendusravi aitab säilitada kaalu vastupidiselt levinud eksiarvamusele, et see põhjustab kaalutõusu. Just oma ennetavate positiivsete omaduste tõttu on ravi varasemal alustamisel kasud suuremad. 

Mida võiks silmas pidada?

Vanuse tõustes suureneb erinevate haiguste risk ja võib juhtuda, et hormoonasendusravi ühe või teise haiguse korral (enam) ei sobi. Näiteks ei sobi see siis, kui inimesel on olnud infarkt või insult või pahaloomulised östrogeensõltuvad kasvajad: emaka-, munasarja- või rinnavähk.

Enne mistahes ravi määramist tuleb välja selgitada, milline on inimese üldine tervislik seisund, tema terviseriskid ja muud haigused.

Kohati tundub, et hormoonidel on teenimatult halb maine ning mõned patsiendid suhtuvad ravisse skeptiliselt. Kindlasti ei suru arst ühtegi ravi peale ning iga inimene otsustab oma tervise üle ise. Küll aga saab arst inimest nõustada ning pakkuda talle tõenduspõhist informatsiooni, et ta saaks langetada teadliku otsuse.

Mida rohkem on inimestel teadmisi, seda paremaid valikuid saavad nad teha ning tahaks uskuda, et kui neil on võimalus oma elukvaliteeti parandada, siis üldjuhul nad seda ka teevad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.