Novo Nordiski blogi

Ligikaudu 100 inimest kasutas Arvamusfestivalil võimalust oma kehakoostise kohta rohkem teada saada 

Arvamusfestivali “Märka tervist” alal sai 13. augustil kaasa arutelda ja mõelda rasvumuse teemal.Foto: Ürli Vürst, Arvamusfestival

Arvamusfestivali “Märka tervist” alal sai 13. augustil kaasa arutelda ja mõelda rasvumuse teemal. Samuti oli kõigil soovijatel võimalus InBody kehakoostise analüsaatoriga tasuta mõõta iseenda rasvumuse riskitegureid. Oli väga positiivne, et külastajate huvi testi ja oma kehakoostisest rohkem teada saamise vastu oli suur ning kokku kasutas võimalust ligikaudu 100 Arvamusfestivali külastajat. 

Arvamusfestivalil osalejad nõustusid, et rasvumine on krooniline ainvahetushäire, mille ühest põhjust on raske välja tuua. Ennekõike mõjutavad selle haiguse väljakujunemist toitumis- ja liikumisharjumused, uni, stressitase, keskkonnast tulenevad mõjud ning pärilikud tegurid. 

Läbilõige külastajate tulemustest

Arvamusfestivalil tasuta kehakoostise analüüsi võimalust kasutavate isikute andmete põhjal tehti nende antud nõusolekul statistiline analüüs ning kokkuvõtte nende terviseseisundi kohta.

Kokku osales uuringus 96 inimest, kelle hulgas oli 64 naist (66,7%) ja 32 (33,3%) meest. Naisosalejate keskmine vanus oli 43,4 aastat ja meeste puhul sama näitaja 37,6 aastat. Kõige rohkem osales uuringus naisi vanusegrupis 35–44 aastat – neid oli kokku 20. Meestest oli huvi uuringu vastu suurim vanusegrupis 25–34 aastat, seal grupis kasutas võimalust 13 meest. 

Joonis 1. Arvamusfestivalil kehakoostise analüüsi läbinud inimeste hulk

Uuringu eesmärk oli keskenduda rasvumuse riskifaktorite teadvustamisele ja nende selgitamisele, mistõttu vaadeldi kehakoostise andmete analüüsil järgmisi andmeid ja seoseid: inimese sugu, vanus, kehamassiindeks (KMI), keha rasvaprotsent, vööümbermõõt, talje ja puusade suhe ning kõhurasva (vistseraalse rasva) tase. 

Kõrgenenud kehamassiindeks on oluliseks rasvumuse indikaatoriks ning seda arvutuslikku väärtust kasutatakse tervishoius laialdaselt nii rasvumuse diagnoosimiseks kui sõeluuringuks. Kehamassiindeks väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Selle väärtuse leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. 

Naiste puhul oli Arvamusfestivali kehakoostise uuringus osalenute keskmine kehamassiindeks 23,9 kg/m2, minimaalne 18 kg/m2 ja maksimaalne 42,7 kg/m2. Võrdlusena: täiskasvanutel loetakse normaalseks kehamassiindeksiks (KMI) vahemikku 18,5–24,9 kg/m2.

Viimaste uuringute põhjal ei pruugi KMI klassifikatsioon olla sarnaselt kasutatav üle 65-aastastel ja noortel täiskasvanutel ning seetõttu on nende soovituslikud KMI väärtused veidi erinevad. Kehamassiindeks vahemikus 25–29,9 kg/m2 tähistab ülekaalu ning kehamassiindeksiga üle 30 kg/m2 inimestel diagnoositakse rasvumust.

Uuringus osalenutest naistest 31,3% (20 naist) olid ülekaalulised kehamassiindeksiga üle 25 kg/m2. Kehamassiindeksiga üle 30 kg/m2 ehk rasvunud naisi osales uuringus 14% (9 naist). Uuringu tulemused on võrreldavad World Obesity Federation avaldatud statistikaga 2019. aastast, kus Eesti naiste hulgas oli ülekaalulisi 28,8% rahvastikust. Rasvunud naisi on statistika järgi rahvastikus 23,6%, mis on ligikaudu 10% kõrgem, kui meie läbiviidud väikesemahulises uuringus välja tuli.

Meeste hulgas oli Arvamusfestivali kehakoostise uuringus osalenute keskmine kehamassiindeks 25,6 kg/m2, minimaalne 19,6 kg/m2 ja maksimaalne 34,1 kg/m2. Uuringus osalenutest meestest 62,5% (20 meest) olid ülekaalulised kehamassiindeksiga üle 25 kg/m2. Kehamassiindeksiga üle 30 kg/m2 ehk rasvunud mehi osales uuringus 6% (2 meest). Võrdlusena: World Obesity Federation 2019. aasta statistika järgi oli Eesti meeste hulgas ülekaalulisi 42% ning 19,7% rasvunuid. Statistika järgi on elanikkonnas rasvunud mehi samuti suurem hulk, kui meie läbiviidud uuringust nähtus.

Kaalunumbri teadmine ja kehamassiindeksi arvutamine ei näita rasva jaotumist kehas

Kuigi kehakaal ja kehamassiindeks on head rasvumuse hindamise kriteeriumid ning need on tavaliselt ka inimeste jaoks üsna lihtsasti mõistetavad, siis neil on ka omad puudujäägid: nimelt on lisaks kehakaalule ja kehamassiindeksile vaja jälgida, kui kõrge on kehas rasva hulk ehk rasvaprotsent kogukaalust, kui palju on kehas rasvavaba massi (inglise k lean mass) ning oluline on ka, kuidas see rasv kehas jaotnud on või millisessse piirkonda ladestunud. 

Arvamusfestivalil läbiviidud uuringust selgus, et keskmine rasvaprotsent osalenud naiste hulgas oli 28% ning meestel ligikaudu 10% madalam – 18,8%. Vanusega normaalseks loetav rasvaprotsent kasvab, naiste puhul on normiks vahemik 20% – 30% ning soovituslik miinimum 12%. Meestel loetakse normaalseks vahemikku 15%–20%, soovituslik miinimum 3%.

Uuringus jaotusid protsendid järgmiselt: keharasvaprotsent üle normi oli 39,1% uuringus osalenud naistest ning 40,6% uuringus osalenud meestest.

Joonis 2. Naiste ja meeste keharasva protsentide jaotuste kokkuvõte

Keharasv on oluline, kuna see on vajalik normaalse kehatemperatuuri hoidmiseks ja reguleerimiseks, siseorganite kaitseks, vitamiinide imendumiseks ning hormoonide tootmiseks. Kirjandusest on teada, et rasvkude ei ole lihtsalt energiat salvestav kude, vaid tal on sisesekretsiooni funktsioon.

Rasva roll ja funktsioon kehas on tasakaalus seni, kuni seda pole liigselt. Rasvumuse puhul esinev liigne rasvkude eritab kehasse näiteks vales koguses ja kontsentratsioonis hormoone, põletikuvahendajaid, mõjutab süsivesikute ja rasvade ainevahetustsee kõik omakorda aitab tugevalt kaasa rasvumusega seotud kaasuvate haiguste nagu südame-veresoonkonna haigused ja 2. tüüpi diabeet tekkele. 

InBody masin võimaldas hinnata ka osalejate vööümbermõõtu. Vööümbermõõt on heaks kaudseks meetodiks kõhuõõnesisese rasva hindamisel. Selline rasv koguneb ümber siseorganite nagu maks, pankreas ning sooled ning erineb nahaalusest rasvast. Keharasv ei ole terviseriskide seisukohalt võrdne: liigne kõhuõõnesisene rasva puhul on näidatud tugevat seost insuliinitundlikkuse häire väljakujunemisega ning muude ainevahetushäire tekkimisega ka normaalse kehamassiindekiga inimeste hulgas. Nahaaluse rasva puhul, mis koguneb pigem jalgadele, puusadele või istmikule, teadaolevalt sellised toimed puuduvad.

Uuringus oli naiste keskmine vööümbermõõt 83,9 cm, eesmärkväärtus on alla 80 cm. Meeste puhul oli keskmine vööümbermõõt 90 cm, eesmärkväärtus meeste puhul on alla 94 cm. Kõrgenenud vööümbermõõduga inimestel on tõestatud kõrgenenud risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. 

Soovitatust suurema vööümbermõõduga (81–87 cm) naisi oli uuringus 56,2%. 31,3% osalenutest oli vööümbermõõt üle 88 cm. Soovitatust suurema vööümbermõõduga (üle 95,1 cm) mehi oli uuringus 34,4% ning 15,6% osalenutest oli vööümbermõõt üle 102 cm.

Joonis 3. Kokkuvõte naiste vööümbermõõtude tulemustest
Joonis 4. Kokkuvõte meeste vööümbermõõtude tulemustest

Aitäh kõigile, kes uuringus osalesid!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.